Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ragn-Sells: Savisaare tasuta prügivedu säästab tass kohvi raha
„Jäätmekäitlusteenuse hindade langus või sootuks tasuta jäätmevedu on muidugi atraktiivsed lubadused. Siiski tähendab see ühe keskmise leibkonna jaoks vähem kui 0,5%-list kokkuhoidu kuu kogukuludelt. Tallinna linna eelarvele tooks see aastas aga hinnanguliselt 5 miljoni euro suuruse lisakulu,“ ütles Vääna.
Tema sõnul on täiesti vastuoluline ka Tallinna idee keskkonnahoiu seisukohast. „Plaan hakata olmejäätmeid Tallinna Prügilasse matma on jäätmehierarhia kõige madalam tase. Prügilate aeg on ammu möödas, sest need ei ole keskkonnasõbralikud. Täna on märksõnadeks võimalikult suur taaskasutuse osakaal ning ümbertöötlemine,“ tõdes Vääna.
Kohalik omavalitsus peaks keskenduma ettevõtluskeskkonna arendamisele mitte turgu moonutavate ärimonopolide loomisele, nentis Ragn-Sellsi juht.
Ragn-Sells ekspordib taaskasutatavaid materjale viieteistkümnesse eri riiki ja on spetsialiseerunud kliendikesksetele ja keskkonnahoidlike jäätmekäitlusteenuste osutamisele Eestis.
Seotud lood
Keskkonnateenused AS juhatuse liikme Argo Luude sõnul on Tallinna Prügila munitsipaalprügilaks muutmine sama hea, kui linn ostaks kivisöel töötava rongi. "See on minevik," ütles ta.
Seadus kohustab jäätmete sortimisel ohtlikud jäätmed eraldama ülejäänutest ning kehtestab keelu segada neid teiste jäätmetega.
Lugeja küsis pärast Ragn-Sellsi väidet: „Savisaare tasuta prügivedu säästab kohvitassi jagu raha“, miks pole kaaluga jäätmete üleandmise võimalust ja miks paberi eest võetakse tasu?
Jäätmekäitluses on levinud arusaam, et jäätmed on toore, mille eest võiks jäätmekäitleja tasu maksta jäätmete üleandjale. Samas jäätmealane regulatsioon baseerub „saastaja maksab“ põhimõttel, mille kohaselt jäätmetekitaja peab tasuma jäätmete käitluse kulud.
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele