Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ragn-Sells: Savisaare tasuta prügivedu säästab tass kohvi raha
„Jäätmekäitlusteenuse hindade langus või sootuks tasuta jäätmevedu on muidugi atraktiivsed lubadused. Siiski tähendab see ühe keskmise leibkonna jaoks vähem kui 0,5%-list kokkuhoidu kuu kogukuludelt. Tallinna linna eelarvele tooks see aastas aga hinnanguliselt 5 miljoni euro suuruse lisakulu,“ ütles Vääna.
Tema sõnul on täiesti vastuoluline ka Tallinna idee keskkonnahoiu seisukohast. „Plaan hakata olmejäätmeid Tallinna Prügilasse matma on jäätmehierarhia kõige madalam tase. Prügilate aeg on ammu möödas, sest need ei ole keskkonnasõbralikud. Täna on märksõnadeks võimalikult suur taaskasutuse osakaal ning ümbertöötlemine,“ tõdes Vääna.
Kohalik omavalitsus peaks keskenduma ettevõtluskeskkonna arendamisele mitte turgu moonutavate ärimonopolide loomisele, nentis Ragn-Sellsi juht.
Ragn-Sells ekspordib taaskasutatavaid materjale viieteistkümnesse eri riiki ja on spetsialiseerunud kliendikesksetele ja keskkonnahoidlike jäätmekäitlusteenuste osutamisele Eestis.
Seotud lood
Keskkonnateenused AS juhatuse liikme Argo Luude sõnul on Tallinna Prügila munitsipaalprügilaks muutmine sama hea, kui linn ostaks kivisöel töötava rongi. "See on minevik," ütles ta.
Seadus kohustab jäätmete sortimisel ohtlikud jäätmed eraldama ülejäänutest ning kehtestab keelu segada neid teiste jäätmetega.
Lugeja küsis pärast Ragn-Sellsi väidet: „Savisaare tasuta prügivedu säästab kohvitassi jagu raha“, miks pole kaaluga jäätmete üleandmise võimalust ja miks paberi eest võetakse tasu?
Jäätmekäitluses on levinud arusaam, et jäätmed on toore, mille eest võiks jäätmekäitleja tasu maksta jäätmete üleandjale. Samas jäätmealane regulatsioon baseerub „saastaja maksab“ põhimõttel, mille kohaselt jäätmetekitaja peab tasuma jäätmete käitluse kulud.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
5
6
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Viimased uudised
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata, mis seal toimus ja milline hoone sinna tuleb
Eesti Arhitektide Liit: Praeguste tingimustega hangitakse 19 miljoni euro eest 187 114 m2 hoone mittetoimiva vana lahenduse vormistamist
Konverentsid
Hetkel kuum
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele