• 22.04.14, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis on ohtlike jäätmete valdaja lisakohustused?

Seadus kohustab jäätmete sortimisel ohtlikud jäätmed eraldama ülejäänutest  ning kehtestab keelu segada neid teiste jäätmetega.
Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimused sätestab jäätmeseaduse 3. peatükk (§-d 60-651). Lisaks tuleneb jäätmeseaduse § 31 lõikest 2 kohustus jäätmete sortimisel eraldada ülejäänud jäätmetest ohtlikud jäätmed ning samuti taaskasutatavad jäätmed, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Sortimisega seondub ka ohtlike jäätmete segamise keeld. Erandina võib ohtlikke jäätmeid segada teist liiki ohtlike jäätmete, tavajäätmete või mis tahes aine või materjalidega juhul, kui segamine on tehnilised ja majanduslikult põhjendatud ning välditakse või vähendatakse nii palju kui võimalik ohtu tervisele ja keskkonnale.
Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada taaskasutamist või kõrvaldamist. Jäätmevaldaja on sel eesmärgil kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed enne nende üleandmist jäätmekäitlejale vastavalt keskkonnaministri määruse nõuetele, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid.
Ohtlike jäätmete käitlejale üleandmiseks on vajalik saatekiri, mis sisaldab andmeid ohtlike jäätmete kohta. Jäätmevaldaja peab jäätmete vedamiseks üleandmisel saatekirja koostama juhul, kui tal on ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui see puudub, koostab saatekirja vastavat litsentsi omav jäätmete vastuvõtja.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Oluline on tähele panna
Kui ettevõtte tegevuses tekib jäätmeid, siis on ettevõte jäätmevaldaja, kes on kohustatud kas ise jäätmed nõuetekohaselt käitlema või andma jäätmed üle jäätmeloaga ettevõttele.
Ise käitlemine tähendab, et ettevõte peab üldjuhul omama vastavaks tegevuseks jäätmelubasid. Jäätmeluba ei ole vajalik nt korduskasutuseks.
Kõik ettevõtted kes toodavad või müüvad pakendatud kaupa, peavad turule lastud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama. Seda võib teha iseseisvalt või anda vastav kohustus üle taaskasutusorganisatsioonile.
Probleemtoodete, sealhulgas patareide, akude, mootorsõidukite, elektri- ja elektroonikaseadmete, rehvide ja põllumajandusplasti tootjatele ja maaletootjatele kehtivad täiendavad kohustused seoses jäätmetekke vältimise ja jäätmete käitlemisega. Mõned kohustused seonduvad konkreetsete probleemtoote liikidega. Probleemtoodete tootjad ja maaletootjad võivad need kohustused tootjate ühendusele üle anda või sellega ühineda, kui vastav ühendus on loodud.
Ohtlike jäätmete valdaja kohustus on muuhulgas hoida ohtlikke jäätmeid eraldi teistest ohtlike jäätmete liikidest ning mis tahes muudest jäätmetest, ainetest ja materjalidest. Tehnilise ja majandusliku põhjendatuse alusel on erandid sellest reeglist siiski võimalikud. Samuti kehtivad täiendavad nõuded ohtlike jäätmete pakendamisele, märgistamisele, vedamiseks üleandmisele ning vanaõli käitlemisele.
Artiklite seeria „Jäätmekäitlusest ettevõtjatele“ tutvustab erinevates valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele jäätmekäitluse regulatsiooni nõudeid ning tutvustada võimalusi, mis erinevad jäätmekäitluslahendused kaasa võivad tuua.
Autor: Elo Tamm

Seotud lood

Uudised
  • 30.04.14, 13:01
Ragn-Sells: Savisaare tasuta prügivedu säästab tass kohvi raha
Ragn-Sellsi juht Rain Vääna ütles, et Tallinna linnapea munitsipaalprügila idee kokkuhoiu nimel on küsitav, sest prügiveo kulud ühe pealinna inimese kohta kuus on samas suurusjärgus kohvitassi maksumusega kohvikus.
Uudised
  • 18.04.14, 19:37
Kas jäätmed on toore või kulu?
Jäätmekäitluses on levinud arusaam, et jäätmed on toore, mille eest võiks jäätmekäitleja tasu maksta jäätmete üleandjale. Samas jäätmealane regulatsioon baseerub „saastaja maksab“ põhimõttel, mille kohaselt jäätmetekitaja peab tasuma jäätmete käitluse kulud.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.25, 09:00
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.25, 09:00
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte
2
Uudised
  • 13.10.25, 13:30
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
3
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 11:56
Kui ehitaja ühineb projektiga alles projekteerimise lõpus, on viga juba sisse programmeeritud
4
Uudised
  • 13.10.25, 06:30
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
5
Uudised
  • 10.10.25, 10:48
Galerii: Estconde pani City Plaza 2-le nurgakivi
6
Uudised
  • 13.10.25, 15:27
Randmets: 10 aastat planeerimist lisab ruutmeetri hinnale 1000 eurot

Hetkel kuum

Üle 125-aastase ajalooga tööstuskvartalit arendatakse 15-minuti linna põhimõttel. (Visuaali autoriõigused: Endover).
Uudised
  • 09.10.25, 10:33
Galerii: Endover rajab Voltasse 2 kõrghoonet
Eesti pank hoiatab kurjakuulutavate arengute eest: riskid ärikinnisvaras kuhjuvad
Uudised
  • 10.10.25, 11:00
Eesti pank hoiatab kurjakuulutavate arengute eest: riskid ärikinnisvaras kuhjuvad
Restate´i nõukogu liige Ardi Roosimaa näitab, millal ja milistel tingimustel tuleb büroohooned ümber ehitada.
Uudised
  • 08.10.25, 11:41
Roosimaa: kättesaadavus ei tähenda, et korter Toompeal peab maksma sama palju, kui Maardus
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Martin Karro.
Uudised
  • 13.10.25, 13:30
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim lahkab olukorda armutult.
Uudised
  • 13.10.25, 06:30
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Selgus Tallinna uute kodude müügi esikolmik
Uudised
  • 07.10.25, 12:15
Selgus Tallinna uute kodude müügi esikolmik
City Plaza 2 arhitektuurse lahenduse on loonud Alver Arhitektide büroo arhitektid Andres Alver, Tarmo Laht, Sven Koppel ja Kristjan Värav.
Uudised
  • 10.10.25, 10:48
Galerii: Estconde pani City Plaza 2-le nurgakivi
Eesti esimese puitkõrghoone ehitus Fahle kvartalis.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.25, 09:00
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele