Täna hommikul Jõhvis toimunud lämmastikhappereostus Maag Piimatööstuse sõnul ettevõtte tööd ei häiri ja keegi õnnetuses kannatada ei saanud. Õnnetus, mis takistas Eesti Posti Jõhvi kandekeskuse tööd, leidis aset väljaspool piimatööstuse territooriumi.
Maag Piimatööstuse tehnika- ja haldusjuht Aivo Karafin sõnul toimus leke piimatööstuse piirdeaiast väljaspool. “Ohtu inimeste eludele ega tootmisele pole,” kinnitas ta. Juhtunu põhjuseid selgitades ütles Karafin, et pesuainet tarninud veofirma AS Schenker autojuht ei kinnitanud laadimise käigus happekonteinerit korralikult. “Mahuti jäeti käsikahveltõstukile ülestõstetud asendisse. Ühest kohast teise transportimisel hakkas konteiner veokil liikuma ja kukkus koos tõstukiga asfaldile. Seetõttu valguski lämmastikhape välja,” kommenteeris Karafin juhtunu põhjuseid. Tehnikajuhi sõnul kasutatakse lämmastikhapet tööstusliku pesuvahendina, mis on tööstustes tavapärane protsess.
Karafin ütles, et õnnetus takistas Eesti Posti kandekeskuse tööd, kuhu tuul lekkinud lämmastiku aure kandis. “Oleme tänulikud päästekeskuse kiire ja operatiivse tegutsemise eest, mistõttu keegi ohtu ei sattunud,” lisas Karafin.
Maag Piimatööstus AS kuulub toiduainete tootmise- ja müügiga tegelevasse kontserni Maag Grupp. Täielikult Eesti kapitalil põhinevasse kontserni kuuluvad lisaks Maag Piimatööstusele ka Maag Lihatööstus ja Maag Konservitööstus.
Seotud lood
Täna hommikul toimus Jõhvis Maag Piimatööstuse territooriumi kõrval lämmastikhappe reostus. Praeguseks on päästemeeskonnad reostuse leviku peatanud ning tegelevad reostuse kokkukorjamisega. Ohtu inimestele ega tootmisele ei ole.
Kiisal asuvate Eleringi avariireservelektrijaamade õlipüüdmisseadmest sattus eelmisel nädalal Keila jõkke reostunud vett, mis võib sisaldada kütuse, õli, jahutusvedeliku ja tulekustutusvahu jääke.
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.