Keskkonnaminister: taastuvenergia on osa julgeolekupaketist

"Sõltuvuse vähendamine saastavast ja fossiilsest energiast ei ole mitte ainult selle aastasaja suurim keskkonna- ja majandusküsimus, seda tuleb teha ka julgeolekuga seotud põhjustel. Suurem taastuva energia osakaal annab hädavajaliku vabaduse riikidele, mis täna võivad oma välise energiasõltuvuse tõttu muutuda kriitilisel hetkedel hõlpsasti manipuleeritavaks," selgitas minister pärast rahvusvahelist kliimakohtumist.

Ta lisas, et näiteks Euroopa Liidu riigid maksavad praegu igal aastal üle 400 miljardi euro ELi välistest riikidest pärit fossiilsete energiaallikate eest. "Euroopa Liit saadab ise iga-aastaselt meeletu rahasumma nendele, kelle tegevust koguneb siis pead vangutades laua taha hukka mõistma. Selline olukord on nonsenss. Taastumatu ja saastav energia on koormav keskkonnale, aga sedavõrd massiivsel majanduslikul seotusel võib olla veel palju laiem mõju ja hind," üles Pentus-Rosimannus.

Ministri sõnul on oluline, et 2015. aasta lõpus sõlmitav Pariisi kokkulepe oleks siduv ja et selle osalisteks oleksid ka kõik suured riigid. „ÜRO peasekretär on võtnud kliimamuutusi ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise teema isiklikult vedada ning andnud selle sammuga riigipeadele selge signaali, et ootab neilt septembris New Yorgis sisulist ning ambitsioonikat panust," ütles ta.

ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni eestvõttel Abu Dhabis toimunud kõrgetasemelisel kliimakohtumisel otsiti konkreetseid lahendusi CO2 saaste vähendamiseks energeetikas, metsanduses, põllumajanduses ja transpordis. Põhjalikult peatuti ka kliimamuutustega kohanemise ning finantseerimise teemadel.