Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pindi: Tallinna korteriturg hakkab hanguma
Tallinna korteriteturg hakkab kiirelt tõusnud hindade tõttu kinni kiiluma, seda näitab Pindi Kinnisvara analüütiku sõnul nii langev tehingute arv kui kiirelt suurenev pakkumine.
Võrreldes 2013. aprilliga on Tallinna korterite hinnad tõusnud 24% võrra, samas tehingute arv on 14% ehk ca 100 tehingu võrra väiksem. Paljud varaomanikud on laenulõksust lõplikult vabanenud ja oma vara müüki paisanud, mis on aasta algusest tõstnud korterite pakkumise arvu 5500lt 7000le ühikule.
„Kui 2013. ja 2014. aasta korterituru tehingute arv on esimese nelja kuu lõikes veel võrreldavad, siis seda enam üllatas negatiivses mõttes aprillikuu, mil Tallinnas tehti pea 100 tehingut vähem, kui mullu samal ajal,“ sõnas Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson.
„Et turg kinni ei jookseks, peab midagi muutuma, olgu selleks inimeste ostujõud, raha hind intresside või omafinantseeringu määra näol, kinnisvara enda hind või muutused Eesti demograafias,“ lisas ta. Simson ütles, et kuna suuri muutusi eelnevas ette näha pole, tuleb igaks-juhuks arvestada lühiajalise seisakuga Tallinna korteriteturul, kus kaubaks lähevad eelkõige uued korterid, mis on konkurentsi tihenemise tõttu järelturu kaubast vaid mõnekümne protsendi jagu kallimad.
Sarnaselt 2005. aastale on alanud uus valglinnastumise laine, mida toidab kiire korterite hinnatõus- jõukamad pered kolivad linnaäärsetesse eramutesse, hinnatundlikumad aga otsivad elamispinda Tallinna satelliitasumites.
Pindi Indeks langes aprillis 2,2% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1072 eurot. Märtsis oli see suurus korrigeeritud andmetel 1103 €/m².
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.