Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrisurmade arv on Eestis 4 korda kõrgem kui Soomes
Tänasel Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) kevadkonverentsil tõdeti, et elektritöödele peab säilima majandustegevuse registri põhine loa- või teavitamiskohustus. Praegu valitsuse poolt menetlusse antud eelnõu näeb ette, et elektritööd muutuvad vabaks tegevusalaks.
EETELi tegevjuht Are Veski ütles, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise eelnõu SE 573 näeb ette elektritööde muutumist vabaks tegevusalaks. „Hetkel on aga Riigikogu majanduskomisjonis siiski jõutud seisukohale, et elektritöödele peaks laienema vähemalt teavituskohustus,“ lisas Veski. „Seadusandjad on mõistnud, et elektri kui suurema ohu allika puhul peab säilima valdkonna tugev regulatsioon. Surmaga lõppenud elektriõnnetuste arv on Eestis miljoni elaniku kohta jäänud püsima ligi neli korda kõrgemale tasemele kui Soomes.“
EETEL on seisukohal, et elektritöödele peab säilima majandustegevuse registri põhine loa- või teavitamiskohustus. See vähendab riske elektriohutusele ja ausale konkurentsile.
EETEL on 18 aastat tegutsenud ja 100 ettevõtet ühendav erialaliit. EETELi liikmete ettevõtetes töötab kokku üle 4500 inimese.
Töötaja puudulik väljaõpe on ligi pooltel juhtudel elektritööde õnnetuse põhjuseks, ütles Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu esinedes Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) kevadkonverentsil „Tööohutus ja seadus“.
Eesti Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) sõlmis Soome ettevõttega tarkvara Eestisse toomise lepingu, mis lihtsustab eelarvestamist ja vähendab majandusriske, kirjutas ehitusuudised.ee.
Elektriga seotud õnnetuste peamisteks põhjusteks olid ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmed, teatas Tehnilise Järelevalve Amet. Kõige rohkem toimub õnnetusi inimestega vanuses 20-49.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.