Autor: Juuli Laanemets • 7. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tehnilise Järelevalve Ameti sõnul toimus 2013. aastal 45 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 3 inimest, tõsisemaid vigastusi sai 10 inimest ja kergemaid vigastusi 33 inimest. Kaks inimest hukkus tööõnnetustes ja üks inimene metalli varguse käigus. 2012. aastaga võrreldes kasvas õnnetuste arv 9 võrra.

Enamus õnnetusi toimus (91%) kodus või selle lähiümbruses, peamiselt kodus remonti tehes ja katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel.

Tööõnnetusi oli 9 % juhtudest ja enamik neist oli seotud töödega alajaamades ja õhuliinidel. Õnnetuste peamiseks põhjuseks oli elektriohutusnõuete eiramine ja isikukaitsevahendite mittekasutamine tööl.

Elektriõnnetuste vältimiseks järgi ohutusnõudeid:

• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest;

• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;

• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;

• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;

• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;

• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;

• Lastele rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.

Sarnaselt eelmise aastaga toimus enim elektriõnnetusi juunis (11), augustis (6) ning juulis ja aprillis (5). Õnnetuste arvu kasv suvekuudel on peamiselt tingitud erinevate elektriseadmete kasutamise suurenemisest suveperioodil.

Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristub kolm suuremat gruppi. Kõige rohkem toimus õnnetusi 30-49 aastaste inimestega (29%), järgnesid väikelapsed (21%) ja 20-29 aastased (19%).

Endiselt toimub õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis. Möödunud aastal toimus neist üle poolte just Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal (eelneval aastal 50 %). Teiseks enim õnnetusi olnud regiooniks on Lõuna-Eesti, kus toimus 26% õnnetustest (eelneval aastal 36 %). Kesk- ja Lääne-Eestis toimus õnnetusi vähem.