Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
7 nõuannet elektriõnnetusest hoidumiseks
Tehnilise Järelevalve Ameti sõnul toimus 2013. aastal 45 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 3 inimest, tõsisemaid vigastusi sai 10 inimest ja kergemaid vigastusi 33 inimest. Kaks inimest hukkus tööõnnetustes ja üks inimene metalli varguse käigus. 2012. aastaga võrreldes kasvas õnnetuste arv 9 võrra.
Enamus õnnetusi toimus (91%) kodus või selle lähiümbruses, peamiselt kodus remonti tehes ja katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel.
Tööõnnetusi oli 9 % juhtudest ja enamik neist oli seotud töödega alajaamades ja õhuliinidel. Õnnetuste peamiseks põhjuseks oli elektriohutusnõuete eiramine ja isikukaitsevahendite mittekasutamine tööl.
Elektriõnnetuste vältimiseks järgi ohutusnõudeid:
• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest;
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;
• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
• Lastele rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.
Hetkel kuum
Sarnaselt eelmise aastaga toimus enim elektriõnnetusi juunis (11), augustis (6) ning juulis ja aprillis (5). Õnnetuste arvu kasv suvekuudel on peamiselt tingitud erinevate elektriseadmete kasutamise suurenemisest suveperioodil.
Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristub kolm suuremat gruppi. Kõige rohkem toimus õnnetusi 30-49 aastaste inimestega (29%), järgnesid väikelapsed (21%) ja 20-29 aastased (19%).
Endiselt toimub õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis. Möödunud aastal toimus neist üle poolte just Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal (eelneval aastal 50 %). Teiseks enim õnnetusi olnud regiooniks on Lõuna-Eesti, kus toimus 26% õnnetustest (eelneval aastal 36 %). Kesk- ja Lääne-Eestis toimus õnnetusi vähem.
Seotud lood
Töötaja puudulik väljaõpe on ligi pooltel juhtudel elektritööde õnnetuse põhjuseks, ütles Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu esinedes Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) kevadkonverentsil „Tööohutus ja seadus“.
Tänasel Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) kevadkonverentsil tõdeti, et elektritöödele peab säilima majandustegevuse registri põhine loa- või teavitamiskohustus. Praegu valitsuse poolt menetlusse antud eelnõu näeb ette, et elektritööd muutuvad vabaks tegevusalaks.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Enimloetud
1
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Viimased uudised
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Konverentsid
Hetkel kuum
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele