Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
7 nõuannet elektriõnnetusest hoidumiseks
Tehnilise Järelevalve Ameti sõnul toimus 2013. aastal 45 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 3 inimest, tõsisemaid vigastusi sai 10 inimest ja kergemaid vigastusi 33 inimest. Kaks inimest hukkus tööõnnetustes ja üks inimene metalli varguse käigus. 2012. aastaga võrreldes kasvas õnnetuste arv 9 võrra.
Enamus õnnetusi toimus (91%) kodus või selle lähiümbruses, peamiselt kodus remonti tehes ja katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel.
Tööõnnetusi oli 9 % juhtudest ja enamik neist oli seotud töödega alajaamades ja õhuliinidel. Õnnetuste peamiseks põhjuseks oli elektriohutusnõuete eiramine ja isikukaitsevahendite mittekasutamine tööl.
Elektriõnnetuste vältimiseks järgi ohutusnõudeid:
• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest;
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;
• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
• Lastele rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.
Hetkel kuum
Sarnaselt eelmise aastaga toimus enim elektriõnnetusi juunis (11), augustis (6) ning juulis ja aprillis (5). Õnnetuste arvu kasv suvekuudel on peamiselt tingitud erinevate elektriseadmete kasutamise suurenemisest suveperioodil.
Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristub kolm suuremat gruppi. Kõige rohkem toimus õnnetusi 30-49 aastaste inimestega (29%), järgnesid väikelapsed (21%) ja 20-29 aastased (19%).
Endiselt toimub õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis. Möödunud aastal toimus neist üle poolte just Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal (eelneval aastal 50 %). Teiseks enim õnnetusi olnud regiooniks on Lõuna-Eesti, kus toimus 26% õnnetustest (eelneval aastal 36 %). Kesk- ja Lääne-Eestis toimus õnnetusi vähem.
Seotud lood
Töötaja puudulik väljaõpe on ligi pooltel juhtudel elektritööde õnnetuse põhjuseks, ütles Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu esinedes Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) kevadkonverentsil „Tööohutus ja seadus“.
Tänasel Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) kevadkonverentsil tõdeti, et elektritöödele peab säilima majandustegevuse registri põhine loa- või teavitamiskohustus. Praegu valitsuse poolt menetlusse antud eelnõu näeb ette, et elektritööd muutuvad vabaks tegevusalaks.
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Enimloetud
1
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
2
3
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
4
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
5
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
6
Kes küll istusid žüriis?
Viimased uudised
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arco Vara juht Rait Riim: Täna näeme selgelt, kuidas siia Stroomi ranna äärde on kujunenud omaette minilinnaosa
Kes küll istusid žüriis?
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Arhitektid, parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldab arendaja arhitektuurikonkursi!
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele