Töötaja puudulik väljaõpe on ligi pooltel juhtudel elektritööde õnnetuse põhjuseks, ütles Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu esinedes Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) kevadkonverentsil „Tööohutus ja seadus“.
„Viimase 10 aasta jooksul on elektriehitustööde valdkonnas toimunud 577 tööõnnetust, neist 7 on surmaga lõppenud,“ märkis Maripuu.
Tööinspektsiooni uurimise tulemused toovad välja kolm enamlevinud tööõnnetuse põhjust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esiteks on neljandikul kuni pooltel juhtumitel põhjuseks töötaja puudulik väljaõpe ja juhendamine.Teiseks on viiendikul kuni 40% põhjuseks tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt.Ning kolmandaks on 18 - 35% juhtumitel põhjuseks puudulik töökeskkonna sisekontroll.
„Olen kindel, et kehtestatud nõuete järgimine võimaldab elektrist põhjustatud tööõnnetusi vähendada,“ lisas Maripuu.
Seotud lood
Tänasel Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) kevadkonverentsil tõdeti, et elektritöödele peab säilima majandustegevuse registri põhine loa- või teavitamiskohustus. Praegu valitsuse poolt menetlusse antud eelnõu näeb ette, et elektritööd muutuvad vabaks tegevusalaks.
Eesti Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) sõlmis Soome ettevõttega tarkvara Eestisse toomise lepingu, mis lihtsustab eelarvestamist ja vähendab majandusriske, kirjutas ehitusuudised.ee.
Elektriga seotud õnnetuste peamisteks põhjusteks olid ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmed, teatas Tehnilise Järelevalve Amet. Kõige rohkem toimub õnnetusi inimestega vanuses 20-49.
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?