Autor: Juuli Laanemets • 21. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palling ütles, et seaduseelnõu  motiveerib ettevõtjaid investeerima kaugküttevõrkude energiakadude vähendamisse. "Kaugküttesse ja soojamajandusse on riigil järgmise viie aasta jooksul plaan investeerida 78 miljonit eurot. See tähendab katlamajade ja soojatorustike renoveerimist, ebaefektiivsete kaugküttepiirkondade ümberehitamist lokaalküttele ja soojamajanduse arengukavade koostamist.  Kuna tegemist on reguleeritud äriga, siis efektiivsema tootmise eest on tulevikus loota kõrgemat kapitali tootlikkust,'' sõnas Palling.

Tema sõnul sõltub Eesti soojamajandus suuresti Venemaa Gazpromi tarnitavast gaasist.  "Kaugküttekatlamajad kasutavad kütusena maagaasi ja uute investeeringute tegemine ei ole seni olnud piisavalt motiveeritud. Uus kaugkütteseadus motiveerib tootjaid vahetama ettearvamatu ja poliitiliselt mõjutatava muutuvkuluga katlamajad odavamate, kodumaist energiaallikat, näiteks biomassi kasutavate katlamajade vastu,'' rõhutas Palling.

Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõud on ette valmistatud poolteist aastat. Eelnõu kujunes Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ), Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Konkurentsiameti kaasamisel.