Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Marek Strandberg: eriteenistusi peaks kontrollima keegi väljastpoolt
Riigikogu eriteenistusi kontrolliv komisjon ei jõua tööjõu vähesuse tõttu korruptsiooni uurimise ja ennetamisega eriteenistustes piisavalt tegeleda, kirjutas Marek Strandberg Linnalehes.
Teabeametis avastatud korruptsioonijuhtumit kommenteeris Riigikogu eelmises koosseisus eriteenistuste järelevalve komisjoni kuulunud Strandberg, et eriteenistusi peaks auditeerima heas mõttes autsaider väljastpoolt. „Peaks olema elementaarne ühtne siseauditi standard, mis meil kahjuks puudub, aga mis aitaks tuvastada mingeid sisemisi nihkeid või korruptsiooni,“ ütles Strandberg, kelle sõnul on ta varemgi öelnud, et parlamendi järelevalve eriteenistuste üle pole selline nagu ta olla võiks. „On küll antud palju õigusi ja võimalusi neid õigusi kasutada, aga faktilist järelevalvevõimekust on siiski vähe,“ nentis Strandberg. „Probleem on väga lihtne: kuus poliitikut pole võimelised järele valvama suurte institutsioonide tegevuse üle.“
Tema sõnul püüti küll hoogtööd teha ja märgukirju kirjutades komisjoni tegevusvõimekust suurendada. Kuid samal ajal ei saanud mõeldagi, et eriteenistuste majandustehingutel oleks kasvõi kuidagi saanud silma peal hoida, et ära hoida riigiraha kuritarvitamist. „Seda oleks ehk võinud, aga praegugi on see inimeste vähesuse tõttu komisjonis ülimalt keeruline,“ nentis Strandberg.
Strandbergi arvates võiks riik kehtestada ühtse auditistandardi, mida meil ei ole ja kasutada eriteenistuste siseaudititeks spetsialiste väljastpoolt eriteenistusi endid, kasvõi riigikontrollist, et vähendada sisemist ringkäendust. „Iga teenistus auditeerib praegu isemoodi ja võib juhtuda, et audiitor on n-ö oma jope,“ lisas Strandberg, kelle sõnul on ainus positiivne moment asja juures, et juhtunu ikkagi välja tuli.
Peaminister Taavi Rõivas esineb järgmisel nädalal riigikogu julgeolekuasutuse erikomisjoni ees, kus teda kavatsetakse küsitleda ka Teabeameti korruptsioonijuhtumi asjus.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liige Tiit Tammsaar ütles, et komisjon kavatseb teda sel teemal küsitleda vaatamata asjaolule, et Teabeamet asub otseselt mitte peaministri, vaid kaitseministri haldusalas.
Komisjoni eelmise aasta töö kokkuvõttest selgub, et valdavalt kuulatakse vaid loengu vormis, mis eriteenistuste juhid või teised ametnikud räägivad.
Näiteks praegu korruptsioonisüüdistustega maadlevat Teabeametit esindava ametnikuga kohtus komisjon eelmisel aastal neljal korral. Kahel korral andis peadirektor ülevaate rahvusvahelisest olukorrast, kolmandal korral Teabeameti eelarvest, neljandal korral Vene sõjaväeõppusest Zapad 2013. Samasuguses, mitte just ülearu kontrollivas vaimus toimusid kohtumised ka kaitsepolitsei esindajatega. Eelmisel aastal peeti üldse 30 komisjoni istungit.
Kaitsepolitsei menetleb praegu riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse nelja teabeameti tööga seotud ametnikku ametiisiku poolt võõra vara omastamises suures ulatuses. Esialgsetel andmetel võib kahju ulatuda mõnesaja tuhande euroni. Kahele kahtlustatavale on esitatud lisaks kahtlustus riigisaladuse ebaseaduslikus avalikustamises.
Autor: haldusuudised.ee toimetus
Seotud lood
G4S sisekontrolli osakonna juhtaja Rain Pent rääkis tänasel Turvakonverentsil, et sageli satuvad pahuksisse töötajad, kes pole aastaid puhkust välja võtnud või on esimesed ja viimased töölt lahkujad.
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
2
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
4
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
5
Viimased uudised
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Konverentsid
Hetkel kuum
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele