Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna heisatakse lipud
Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised. Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse kell kümme õhtul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.
Lisaks lippude heiskamisele tähistatakse lipu 130. sünnipäeva mitmete üritustega üle Eesti:
• Tallinnas algab sünnipäevahommik kell 7.00 lipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni, misjärel avatakse torn külastajatele.
• Õhtul kell 18.00 algab Stenbocki maja õuekontsert Andre Maaker ja Mari Kalkuniga.
• Põltsamaal etendatakse kell 10.30 lipu õmblemise lugu ja selle käigus avatakse lipuväljak lipuõnnistaja Christopher Beermanni ja tema õe Emilie auks.
• Südapäeval algab konverents-aktus, ettekande teevad ajaloolased Tõnu Tannberg ja Küllo Arjakas ning Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.
• Otepääl algavad pidustused kell 16.00 rongkäiguga kirikumõisa, kus peab peokõne Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning kuulutatakse välja lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi võitja.
• Õhtul kell 18.00 saabub traditsiooniline hobukaarik sinimustvalge lipuga ning Maarja koguduse kirikus algab Ivo Linna, Antti Kammiste, Siiri Sisaski, Ott Leplandi ja kooridega kontsert-jumalateenistus.
• Pärnus Rüütli platsil kogutakse kella 18.00 kokku 130 sinimustvalget kandelippu ja minnakse rongkäigus ranna kõlakotta kontserdile. Esinevad Rein Vendla puhkpilliorkester, Pärnumaa ühendkoor ja Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad.
4. juunil 1884 kogunesid 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada esimene sinimustvalge lipp. Rahvusliku ärkamisaja harjal kinnistus sinimustvalge värvikombinatsioon rahvusvärvidena. Eesti iseseisvumisel sai sinimustvalge trikoloor riigilipuks.
Vaata lisaks: Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
3
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
5
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele