Autor: Juuli Laanemets • 26. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühe olulise muudatusena laiendatakse F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete turustamis- ja paigaldamiskeelud. Näiteks on alates 2020. aastast keelatud paigaldada selliseid jahutusseadmeid, milles sisalduv aine mõjutab kliimat rohkem.

Eelnõuga laiendatakse muuhulgas lekkekontrolli kohustust külmikveokitele ja järelhaagistele ning nende hooldamiseks on vaja läbida koolitus. Lekkekontrolli teostamise vajaduse kindlaksmääramisel minnakse üle kilogrammidel põhinevalt arvestuselt CO2 ekvivalenttonnide (kasvuhoonegaaside kogus väljendatuna kasvuhoonegaaside kaalu ja nende globaalse soojendamise potentsiaali korrutisena tonnides) põhisele arvestusele.

F-gaaside kõige suurema rühma – fluorosüsivesinike (HFCd) – koguhulka hakatakse vähendama F-gaaside heite järk-järgulise vähendamise skeemi järgi. 2030. aastaks tuleb F-gaase sisaldavate seadmete müüki vähendada viiendikuni praegusest müügimahust. Sisuliselt on tegemist kvoodisüsteemiga, kus Euroopa Komisjon eraldab ettevõtjatele tasuta kvoodid varasema aruandluse põhjal, reserveerides osa õigusi ka uutele turule tulijatele.

Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete ja käitlemistoimingute (FOKA) registris tuleb registreerida fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad tooted, seadmed, süsteemid või mahutid, milles sisalduva külmaaine kogus on 3 kg või enam. Väiksema kogusega seadmeid ei registreerita. Näiteks koduseid külmikuid ei pea registrisse kandma, kuna seal on vähem kui 3 kg F-gaasi sees.

Määrust saab lugeda SIIT.

Eesti suutis läbirääkimistel Euroopa Nõukogus viia määruse teksti sisse erandi kvoodisüsteemi nõuete rakendamisel montaaživahu tootjatele, mis on Eestis oluline tegevusala. See annab montaaživahu tootjatele võimaluse taotleda tähtajalist erandit, millega vabastatakse tootjad kvoodinõudest juhul, kui alternatiivained ei ole kättesaadavad või ei saa neid kasutada tehnilistel või ohutusega seotud põhjusel.

Eesti ettepanekul viidi määruse teksti sisse erand sertifitseerimis- ja koolitusprogrammide kehtestamisel väikestes liikmesriikides, mis paneks neile ebaproportsionaalselt suure koormuse. Lisaks lükati kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga (üle 2500 GWPga) uute paiksete ja kaubanduslike jahutusseadmete paigaldamise keeld võrreldes esialgse eelnõuga 4 aastat edasi. See annab ettevõtetele pikema ettevalmistamis- ja kohanemisaja.

Tänase F-gaaside poliitika tulemusel peaksid F-gaaside heitkogused Euroopa Liidus eeldatavasti stabiliseeruma, kuid kui täiendavaid meetmeid kasutusele ei võeta, ei ole tõenäoline, et heitkoguseid absoluutarvudes vähendatakse. Paljudes sektorites on olemas ohutud ja energiatõhusad alternatiivsed tehnoloogialahendused, mis kliimat ei mõjuta või mõjutavad vähem. Seega kasvab eelnõu tulemusel nende ettevõtjate turuosa, kes haaravad kinni võimalusest välja töötada kliimasõbralikke tooteid ja seadmeid või tegelda selliste seadmete paigaldamise ja hooldamisega.

Milline on F-gaaside kasutusala?

F-gaase kasutatakse mitmesugustes jahutus- ja kliimaseadmetes, isolatsioonivahtudes ja elektriseadmetes, aerosoolpihustites, lahustitena või tuletõrjesüsteemides. F-gaaside atmosfääri paiskuvad heitkogused tekivad peamiselt heidet tekitavatest kasutusviisidest (näiteks aerosoolpihustitest või lahustitest) või lekke tõttu F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete käitlemisel või nende kasutuselt kõrvaldamisel. Praegu moodustavad F-gaasid ELis tekkivatest kasvuhoonegaasidest vaid 2%, kuid F-gaasid soojendavad kliimat 23 000 korda rohkem kui süsinikdioksiid ja nende heitkogused on võrreldes 1990. aastaga märgatavalt kasvanud.

Euroopa Liit on võtnud kohustuseks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80-95% võrreldes 1990. aasta heitkoguste tasemega, et piirata ülemaailmselt kliimamuutust nii, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 °C, ja hoida seega ära soovimatut mõju kliimale.

Selleks, et heitkoguseid nii suurel määral kärpida, on Euroopa Komisjon avaldanud vähese CO2-heitega majanduse edenemiskava. Edenemiskavas nähakse ette, et 2030. aastaks vähendab tööstussektor, mis hõlmab ka F-gaase, oma heidet enam kui 70%. Uue määruse ettepanek on koostatud seda säästu silmas pidades ja kujutab endast kulutõhusat panust, mida F-gaaside sektor annab kogu majanduse pingutusse hoida ära kliimamuutuse palju kulukamad tagajärjed tulevikus.