• 26.06.14, 14:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Piiratakse tugevalt F-gaaside kasutust

1. jaanuarist 2015 jõustub uus Euroopa Liidu fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) määrus, mille eesmärk on vähendada 2030. aastaks F-gaaside heidet 2/3 võrra. Erandi sai kaubanduslike jahutusseadmete paigaldamise keeld, mille jõustumine lükati  4 aastat edasi .
Ühe olulise muudatusena laiendatakse F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete turustamis- ja paigaldamiskeelud. Näiteks on alates 2020. aastast keelatud paigaldada selliseid jahutusseadmeid, milles sisalduv aine mõjutab kliimat rohkem.
Eelnõuga laiendatakse muuhulgas lekkekontrolli kohustust külmikveokitele ja järelhaagistele ning nende hooldamiseks on vaja läbida koolitus. Lekkekontrolli teostamise vajaduse kindlaksmääramisel minnakse üle kilogrammidel põhinevalt arvestuselt CO2 ekvivalenttonnide (kasvuhoonegaaside kogus väljendatuna kasvuhoonegaaside kaalu ja nende globaalse soojendamise potentsiaali korrutisena tonnides) põhisele arvestusele.
F-gaaside kõige suurema rühma – fluorosüsivesinike (HFCd) – koguhulka hakatakse vähendama F-gaaside heite järk-järgulise vähendamise skeemi järgi. 2030. aastaks tuleb F-gaase sisaldavate seadmete müüki vähendada viiendikuni praegusest müügimahust. Sisuliselt on tegemist kvoodisüsteemiga, kus Euroopa Komisjon eraldab ettevõtjatele tasuta kvoodid varasema aruandluse põhjal, reserveerides osa õigusi ka uutele turule tulijatele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete ja käitlemistoimingute (FOKA) registris tuleb registreerida fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad tooted, seadmed, süsteemid või mahutid, milles sisalduva külmaaine kogus on 3 kg või enam. Väiksema kogusega seadmeid ei registreerita. Näiteks koduseid külmikuid ei pea registrisse kandma, kuna seal on vähem kui 3 kg F-gaasi sees.
Määrust saab lugeda SIIT.
Eesti suutis läbirääkimistel Euroopa Nõukogus viia määruse teksti sisse erandi kvoodisüsteemi nõuete rakendamisel montaaživahu tootjatele, mis on Eestis oluline tegevusala. See annab montaaživahu tootjatele võimaluse taotleda tähtajalist erandit, millega vabastatakse tootjad kvoodinõudest juhul, kui alternatiivained ei ole kättesaadavad või ei saa neid kasutada tehnilistel või ohutusega seotud põhjusel.
Eesti ettepanekul viidi määruse teksti sisse erand sertifitseerimis- ja koolitusprogrammide kehtestamisel väikestes liikmesriikides, mis paneks neile ebaproportsionaalselt suure koormuse. Lisaks lükati kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga (üle 2500 GWPga) uute paiksete ja kaubanduslike jahutusseadmete paigaldamise keeld võrreldes esialgse eelnõuga 4 aastat edasi. See annab ettevõtetele pikema ettevalmistamis- ja kohanemisaja.
Tänase F-gaaside poliitika tulemusel peaksid F-gaaside heitkogused Euroopa Liidus eeldatavasti stabiliseeruma, kuid kui täiendavaid meetmeid kasutusele ei võeta, ei ole tõenäoline, et heitkoguseid absoluutarvudes vähendatakse. Paljudes sektorites on olemas ohutud ja energiatõhusad alternatiivsed tehnoloogialahendused, mis kliimat ei mõjuta või mõjutavad vähem. Seega kasvab eelnõu tulemusel nende ettevõtjate turuosa, kes haaravad kinni võimalusest välja töötada kliimasõbralikke tooteid ja seadmeid või tegelda selliste seadmete paigaldamise ja hooldamisega.
Milline on F-gaaside kasutusala?
F-gaase kasutatakse mitmesugustes jahutus- ja kliimaseadmetes, isolatsioonivahtudes ja elektriseadmetes, aerosoolpihustites, lahustitena või tuletõrjesüsteemides. F-gaaside atmosfääri paiskuvad heitkogused tekivad peamiselt heidet tekitavatest kasutusviisidest (näiteks aerosoolpihustitest või lahustitest) või lekke tõttu F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete käitlemisel või nende kasutuselt kõrvaldamisel. Praegu moodustavad F-gaasid ELis tekkivatest kasvuhoonegaasidest vaid 2%, kuid F-gaasid soojendavad kliimat 23 000 korda rohkem kui süsinikdioksiid ja nende heitkogused on võrreldes 1990. aastaga märgatavalt kasvanud.
Euroopa Liit on võtnud kohustuseks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80-95% võrreldes 1990. aasta heitkoguste tasemega, et piirata ülemaailmselt kliimamuutust nii, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 °C, ja hoida seega ära soovimatut mõju kliimale.
Selleks, et heitkoguseid nii suurel määral kärpida, on Euroopa Komisjon avaldanud vähese CO2-heitega majanduse edenemiskava. Edenemiskavas nähakse ette, et 2030. aastaks vähendab tööstussektor, mis hõlmab ka F-gaase, oma heidet enam kui 70%. Uue määruse ettepanek on koostatud seda säästu silmas pidades ja kujutab endast kulutõhusat panust, mida F-gaaside sektor annab kogu majanduse pingutusse hoida ära kliimamuutuse palju kulukamad tagajärjed tulevikus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.11.25, 13:30
Kestlikkus kui investeering: kuidas Neutra ja LÄVI tõstavad Eesti arenduse standardeid
„Neutra jaoks on jätkusuutlik kinnisvaraarendus olnud algusest peale põhimõtteline väärtus, mitte lihtsalt turutrend,“ tunnistab Neutra Grupi juht Kenneth Karpov. Seepärast lähtub Neutra kinnisvara arendades rahvusvaheliselt tunnustatud BREEAM-i ja LEED-i sertifikatsioonide nõuetest, et nende uute hoonete keskkonnamõju, energiakasutust ja sisekeskkonna kvaliteet vastaks kaasaja nõuetele.

Hetkel kuum

Kinnisvara on ikka olnud üks toekamaid varaklasse.
TOP
  • 06.11.25, 13:57
Kinnisvarafirmade TOP: esikolmikus käib titaanide heitlus
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Viru Keskuse juht Gertti Kogermann.
Uudised
  • 10.11.25, 12:16
Kinnisvarafirmade TOPi üks ambitsioonikamaid püüab tippude tippu
Neutra Capital ASi enamusomanik ja nõukogu liige Kenneth Karpov.
Uudised
  • 12.11.25, 09:55
Kinnisvarafirmade TOPi üks uuenduslikumaid sihib ärilinnakuid ja puitmaju. Tal on karm prognoos
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Mainor Ülemiste AS nõukogu liige Guido Pärnits.
TOP
  • 07.11.25, 13:47
Kinnisvarafirmade TOPi üks tegusamaid vaatab tulevikku optimismiga
Nüüd saab lükata sisse kõrgema käigu ja manööverada vabamalt
Nii see läheb: uute eluasemete turg käriseb ise samuti
Uudised
  • 10.11.25, 13:39
Nii see läheb: uute eluasemete turg käriseb ise samuti
Siia vanasse tootmishoonesse tuleb sündmustekeskus.
Uudised
  • 10.11.25, 15:26
Galerii: Krulli Kvartal lõi Merkoga käed, arhitektuur tuleb nimekatelt büroodelt
Tahad investeerida ja tehingut, sea sammud näiteks Tartu Annelinna.
Uudised
  • 07.11.25, 15:29
Lepi sellega - eluasemeturg jääb külgsuunda lohisema kauaks
Uute eluasemete arenduse ja turu epitsenter on nüüd Lätis
Pingeteta üle piiride. Kuidas muuta rahvusvaheline kolimine lihtsaks ja inimlikuks?
  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.25, 11:15
Pingeteta üle piiride. Kuidas muuta rahvusvaheline kolimine lihtsaks ja inimlikuks?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele