RSA Kindlustuse sõnul tasuks autoga teistes Euroopa riikides reisides eelnevat selgeks teha kohalikud peamised liikluseeskirjad, mis riigiti võivad näiteks piirkiiruse ning lubatud alkoholinäitude osas erineda. Heaks abivahendiks on siin Euroopa Komisjoni andmebaas.
„Sõidukiiruse valimisel tuleb eelkõige jälgida liiklusmärke ja teeolusid, kuid igas riigis on ka omad üldreeglid,“ ütles RSA Kindlustuse autokindlustuse riskijuht Tanel Kurs.
Andmebaasi põhjal on:
• Rootsis sõiduautodele asulavälisel teel piirkiirus 70 km/h ning kiir- ja ekspressteedel 110 km/h.
Artikkel jätkub pärast reklaami
• Leedus ei tohi kruusateel sõita kiiremini kui 70 km/h.
• Soomes kehtib asulavälisel tavateel 80 km/h piirang.
• Saksamaal võib asulavälisel teel sõita 100 km/h ning kiir- ja ekspressteedel on soovituslik piirang 130 km/h.
• Mobiiltelefoni kasutamine vabakäeseadmeta on Euroopa Liidu teedel keelatud.
• Iirimaal võib üleastumine tuua kaasa kuni 2000-eurose trahvi ning isegi vabakäeseadmega ei ole mobiiltelefoni kasutamine soovitatav, kuna õnnetusse sattumise tõenäosus on siis neli korda suurem.
• Enne puhkuse- või ärireisile siirdumist tuleb veenduda, et sõiduk on tehniliselt korras ning vajalikud dokumendid kaasas.
• Enamuses EL-i riikides ning Šveitsis, Norras ja Islandil liigeldes peab kaasas olema liikluskindlustuse tavapoliis ning roheline kaart on soovituslik.
• Roheline kaart on kohustuslik Bulgaarias, Horvaatias, Rumeenias, Venemaal, Ukrainas ja paljudes teistes riikides
Hetkel kuum
Vaata veebihommikut järele!
Artikkel jätkub pärast reklaami
• Kuigi osades riikides on lubatud autot juhtida mõningase alkoholisisaldusega veres, ei ole see siiski soovitatav, eriti kui sõidate teile tundmatutel teedel.
Euroopa liikluseeskirjade andmebaasiga saab tutvuda
SIIN.Euroopa Komisjoni veebisaidil leiduva teabe on esitanud asjaomase riigi ametiasutused ning esitatud andmete ja kõnealuses riigis kehtivate liikluseeskirjade vahelise vastuolu korral on viimased ülimuslikud.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?