RSA Kindlustuse sõnul tasuks autoga teistes Euroopa riikides reisides eelnevat selgeks teha kohalikud peamised liikluseeskirjad, mis riigiti võivad näiteks piirkiiruse ning lubatud alkoholinäitude osas erineda. Heaks abivahendiks on siin Euroopa Komisjoni andmebaas.
„Sõidukiiruse valimisel tuleb eelkõige jälgida liiklusmärke ja teeolusid, kuid igas riigis on ka omad üldreeglid,“ ütles RSA Kindlustuse autokindlustuse riskijuht Tanel Kurs.
Andmebaasi põhjal on:
• Rootsis sõiduautodele asulavälisel teel piirkiirus 70 km/h ning kiir- ja ekspressteedel 110 km/h.
• Leedus ei tohi kruusateel sõita kiiremini kui 70 km/h.
• Soomes kehtib asulavälisel tavateel 80 km/h piirang.
• Saksamaal võib asulavälisel teel sõita 100 km/h ning kiir- ja ekspressteedel on soovituslik piirang 130 km/h.
• Mobiiltelefoni kasutamine vabakäeseadmeta on Euroopa Liidu teedel keelatud.
• Iirimaal võib üleastumine tuua kaasa kuni 2000-eurose trahvi ning isegi vabakäeseadmega ei ole mobiiltelefoni kasutamine soovitatav, kuna õnnetusse sattumise tõenäosus on siis neli korda suurem.
• Enne puhkuse- või ärireisile siirdumist tuleb veenduda, et sõiduk on tehniliselt korras ning vajalikud dokumendid kaasas.
• Enamuses EL-i riikides ning Šveitsis, Norras ja Islandil liigeldes peab kaasas olema liikluskindlustuse tavapoliis ning roheline kaart on soovituslik.
• Roheline kaart on kohustuslik Bulgaarias, Horvaatias, Rumeenias, Venemaal, Ukrainas ja paljudes teistes riikides

Hetkel kuum

• Kuigi osades riikides on lubatud autot juhtida mõningase alkoholisisaldusega veres, ei ole see siiski soovitatav, eriti kui sõidate teile tundmatutel teedel.
Euroopa liikluseeskirjade andmebaasiga saab tutvuda SIIN.
Euroopa Komisjoni veebisaidil leiduva teabe on esitanud asjaomase riigi ametiasutused ning esitatud andmete ja kõnealuses riigis kehtivate liikluseeskirjade vahelise vastuolu korral on viimased ülimuslikud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
3
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
4
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
5
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
6
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele