Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvarafirma: Vene kriisi mõju Eesti kinnisvaraturule on väike
Vahter ütles, et lähiriikidest on Soome ja Läti Vene rahaga palju rohkem seotud kui Eesti. “Otsest mõju ega pauku Eesti kinnisvaraturule Vene-Ukraina sündmustest ei tule. Mõni kinnisvaratehing võib jääda olemata, kuid oht on pigem vastastikuste sanktsioonide laiem mõju majandusele,” sõnas Vahter ja lisas, et iga päev toob uut informatsiooni ning pikki prognoose on võimatu teha.
“Teatud tõrkeid ja ebamugavusi võib äri tegemisel esineda, ülekannete tegemine Venemaalt välja on piiratud ja selleks kasutatakse muid keerdteid,“ arutles Vahter.”
“Suures plaanis tahavad Vene ärimehed raha maalt välja viia, sest Euroopas on kindlam kui kodumaal. Läbi fondide jõuab raha ka Eestisse, see ei tule niikuinii otse, vaid pigem läbi teiste riikide nagu Küpros, Šveits või Austria ja eks jääb edaspidi ka tulema. Venelased peavad Baltikumi suhteliselt turvaliseks, kuid kindlasti mitte esimeseks rahapaigutuskohaks – enne tulevad Helsingi või London,” lisas Vahter.
Seotud lood
Pindi Indeks langes juulis 3,3% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1051 eurot. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1087 €/m².
Tallinnas on saadaval ligi 1500 uhiuut korterit, pakkumise kasv aastaga oli 29%. Samas peavad uue kodu ostjad maha müüma vana eluaseme ja see suurendab omakorda vanemate korterite pakkumist, kommenteeris Tallinna elamispindade turu viimaseid arenguid portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.
Tallinna järelturul on korterite hinnad alates kevadest umbes kümnendiku võrra langenud, maade ja majade hinnad tõusevad edasi.
Hindade kerge langus ja tehingute arvu peatumine tuli Eesti kinnisvaraturule ideaalsel ajal, väidab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
5
Viimased uudised
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Janar Muttik: Vanemad on väsinud taksojuhi ametist, hinnatakse mugavust ja laste suuremat iseseisvust.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele