Autor: Juuli Laanemets • 4. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KOVide vee-ettevõtted küsivad KIKist toetust pea 20 miljonit

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) laekus 1. septembriks kolmteist taotlust veemajandusprojektide rahastamiseks kogusummas 19 572 202 eurot. Toetust antakse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ning taastamiseks. Lisaks toetatakse joogiveetöötluse ehitamist ja rekonstrueerimist.

Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahenditest kuulutati välja viies voor maikuus ning taotlusi hinnatakse jooksvalt, vastavalt nende laekumise järjekorrale. Tänaseks on positiivse rahastusotsuse saanud neli selle vooru projekti kogusummas 6 055 283 eurot. Märjamaa vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist toetab KIK 2 098 519 euroga ning Rakvere reoveekogumisala veetaristu uuendamist 755 190 euroga. Pärnumaalt on rahastuse saanud kaks projekti: Rääma linnaosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist toetab KIK 2 591 193 euroga ning Sauga alevikus samade tööde tegemist 610 381 euroga.

Teised taotlused saavad vastuse hiljemalt novembris.

Voorust saavad toetust vee-ettevõtted, mis kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohalikule omavalitusele. Projektide minimaalne abikõlblike kulude suurus on 500 000 eurot, reostuskoormus reoveekogumisaladel on üle 2000 inimekvivalendi. Toetuste abikõlblikkuse periood kuni 31. detsember 2015.

Alates 2007. aastast on KIK ÜFi vahendeid Eesti veemajandusse suunanud 466 miljonit eurot.

Värskeim valminud projekt, mida KIK rahastas ÜFist 21 miljoni euroga, oli seitsme Järvamaa omavalitsuse veemajanduse uuendamine. Paide veetöötlusjaama avamisega lõppenud projekti raames said Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna 11 000 elanikku kaasaegse ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemid. Uuendused vähendavad veekadusid ning takistavad reoainete lekkimist põhjavette, mille kaitstus on eriti oluline ka seetõttu, et Pandivere aladelt saavad alguse paljud Eesti jõed.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474