Eesti lipu kasutamist ei tasu peljata – lisaks kohustuslikele lipupäevadele võib seda heisata ka ettevõtte tähtpäevade, sündmuste ja külaliste võõrustamise puhul. Oluline on vältida vigu, kuna lisaks põhiseadusliku riigivõimu toimimisele tähistab lipp ka ühiste väärtuste elujõulisust.
Nii Eesti kui firmalippu saab heisata fassaadile või masti. Mõlemal juhul on hea teada nõudeid ja näpunäiteid, mis kehtestatud on.
Eesti majalipp (suurus 105 x 165 cm) vajab lipuvarrast, mis umbes kolm lipukõrguse pikkune –  sobivad kasutamiseks 2,5-3 m vardad.
Varda parim asukoht on peaukse juures. Vardahoidikut fassaadile kinnitades tuleb see kruvida nii kõrgele, et lipu alumine osa ei oleks tuulevaikse ilmaga käega katsutav (see vajab u 3m tühja ruumi lipu alla). See on eriti oluline avalikus ruumis. Samuti ei tohi lipp lehvides puutuda vastu maja seina või puuoksi.
250 x 393 cm – 15 m mastile
267 x 420 cm – 16 m mastile
300 x 471 cm – 18 m mastile
400 x 629 cm – 24 m mastile
Heiskamine
Nii firma- kui Eesti lipp võivad olla heisatud 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb öösiti välja valgustada. Firmalipule nõue ei laiene, kuid valgustus tuleb siin alati kasuks.
Koolid ja ülikoolid heiskavad lipud kõikidel koolipäevadel. Lippu ei langetata aga kunagi Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonetel ja piiripunktides.
Eestis on 14 lipupäeva, mil Eesti lipu heiskamine on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.
Ettevõtetele ja eraisikutele on kohustuslikud kolm päeva: 24. veebruar, 23.-24. juuni (lippu ööseks ei langetata) ja 20. august, kuid kaunis on, kui ka firmades ja kodudes lehviksid lipud kõigil lipupäevadel.
Lipupäevad on:
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
14. märts – emakeelepäev
maikuu teine pühapäev – emadepäev
9. mai – Euroopa päev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna)
23. juuni – võidupüha
24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvumispäev
1. september – teadmistepäev
Oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev
Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev
Lipud heisatakse ka riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise, rahvahääletuse toimumise ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.
Lipp heisatakse päikesetõusul kell 8:00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22:00.
Eesti lipu kasutamine koos teiste lippudega
Asutuste ja ettevõtete käsutuses on tihti mitu lipumasti. Mitme lipu korraga heiskamisel kuulub auväärseim koht ehk lipurivi vasakpoolseim koht Eesti lipule. Teiste riikide lipud paigutatakse riikide prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras Eesti Lipu järel. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.
Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega. Euroopa Liidu lipp heisatakse alati koos Eesti riigilipuga.
Leinalippu heisates tuleb lipp alguses masti tippu tõmmata ja alles siis poolepeale lasta - arvestusega, et lipu alumine serv on lipumasti keskkohas. Vardasse heisates lippu poole peale ei tõmmata – leina tähistab 5-10 cm laiune pikk lint varda ülemises osas.
Kuidas lipp võimalikult kaua vastu peaks?
Lipu määrdumine, pleekimine ja kulumine on ultraviolettkiirte, tuule ja õhumustuse tõttu paratamatu. Lippu võib aeg-ajalt pesta (ei tohi pleegitada!) kasutades värvilisele pesule mõeldud pulbreid. Rebenenud õmblused tuleb enne heiskamist parandada sama värvi niidiga ja enne lipu hoiustamist tuleb veenduda, et lipp on kuiv. Vastasel juhul läheb kangas hallitama.
Kui lipp on muutunud kasutuskõlbmatuks, tuleb kangas värvilaiude kaupa lahti lõigata ja visata läbipaistmatus kotis prügikasti või mitteavalikult põletada.
Ülevaade on koostatud järgnevatele allikatele tuginedes: Eesti lipu seadus, Eesti lipu ABC, Lipuvabrik

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Kaaret KVB OÜ juhatuse liige ja maakler Rain Kaaret ning juhatuse liige ja maakler Cärolyn Kaaret veavad oma ettevõtet kasvava ambitsiooniga.
TOP
  • 22.10.26, 14:53
Kinnisvarabüroode TOPi üks väiksemaid plaanib mastaapset laienemist
US Real Estate´i ja Talsinki omanik Urmas Sõõrumaa on sõiduvees.
Uudised
  • 22.10.26, 12:13
Sõõrumaale teeb rõõmu Talsinki edu
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Loe kuidas tahad, aiva vähemaks seda krabisevat kipub jääma.
TOP
  • 21.10.26, 06:30
Kinnisvarabüroode TOP 2025: kasum kaob, käive toibub
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Aasta 2027 toob uusi väljakutseid.
Uudised
  • 27.10.26, 06:30
Endistviisi enam ei saa ehk see ootab ees kinnisvarabüroosid aastal 2027
US Real Estate'i juht Kaarel Loigu (vasakul) ja ettevõtte omanik Urmas Sõõrumaa näevad Tallinna südalinna elamispindadele erakordset nõudlust.
Uudised
  • 23.10.26, 10:25
Hiigeltehing sadamas: Sõõrumaa tegi kerkivas elamuarenduses 4,5 miljoni eurose diili
Uus Maa Tartu büroo müügijuht – kutseline maakler ja juhatuse liige Kristi Tobreluts on fokusseeritud tugevale meeskonnale.
TOP
  • 23.10.26, 06:30
Kinnisvarabüroode TOPi üks meeskonnakesksemaid teab uue aasta eduvõtit
Arenduse naelaks on arhitekt Johannes Pikkovi projekteeritud  Kalevi võimla (1928).
Uudised
  • 21.10.26, 11:20
Galerii: Liven rajab ajaloolise Kalevi võimla ümber 3 elu-ja ärimaja
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Vaade läänest
.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.26, 11:08
Rae Tehnopargis algas A-klassi tööstushoone kavandamine krundi asukoha analüüsist

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele