Väldi vigu lipu heiskamisel

Eesti lipu kasutamist ei tasu peljata – lisaks kohustuslikele lipupäevadele võib seda heisata ka ettevõtte tähtpäevade, sündmuste ja külaliste võõrustamise puhul. Oluline on vältida vigu, kuna lisaks põhiseadusliku riigivõimu toimimisele tähistab lipp ka ühiste väärtuste elujõulisust.

Nii Eesti kui firmalippu saab heisata fassaadile või masti. Mõlemal juhul on hea teada nõudeid ja näpunäiteid, mis kehtestatud on.

Eesti majalipp (suurus 105 x 165 cm) vajab lipuvarrast, mis umbes kolm lipukõrguse pikkune –  sobivad kasutamiseks 2,5-3 m vardad.

Varda parim asukoht on peaukse juures. Vardahoidikut fassaadile kinnitades tuleb see kruvida nii kõrgele, et lipu alumine osa ei oleks tuulevaikse ilmaga käega katsutav (see vajab u 3m tühja ruumi lipu alla). See on eriti oluline avalikus ruumis. Samuti ei tohi lipp lehvides puutuda vastu maja seina või puuoksi.

Ettevõtted ja asutused kasutavad enamasti lipumaste – sealt paistab nii Eesti kui enda lipp palju paremini välja. Parim paik mastile on maja ees muruplatsil, parkla kõrval või iluaia alal. Mida kõrgem mast, seda suurem peab olema ka lipp – masti kõrgus ja lipu laius jäävad alati suhtesse 1:6.

105 x 165 cm – 6 m mastile

115 x 180 cm – 7 m mastile

135 x 212 cm – 8 m mastile

150 x 236 cm – 9 m mastile

165 x 259 cm – 10 m mastile

183 x 288 cm – 11 m mastile

200 x 314 cm – 12 m mastile

250 x 393 cm – 15 m mastile

267 x 420 cm – 16 m mastile

300 x 471 cm – 18 m mastile

400 x 629 cm – 24 m mastile

Heiskamine

Nii firma- kui Eesti lipp võivad olla heisatud 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb öösiti välja valgustada. Firmalipule nõue ei laiene, kuid valgustus tuleb siin alati kasuks.

Koolid ja ülikoolid heiskavad lipud kõikidel koolipäevadel. Lippu ei langetata aga kunagi Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonetel ja piiripunktides.

Eestis on 14 lipupäeva, mil Eesti lipu heiskamine on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.

Ettevõtetele ja eraisikutele on kohustuslikud kolm päeva: 24. veebruar, 23.-24. juuni (lippu ööseks ei langetata) ja 20. august, kuid kaunis on, kui ka firmades ja kodudes lehviksid lipud kõigil lipupäevadel.

Lipupäevad on:

3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev

24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

14. märts – emakeelepäev

maikuu teine pühapäev – emadepäev

9. mai – Euroopa päev

4. juuni – Eesti lipu päev

14. juuni – leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna)

23. juuni – võidupüha

24. juuni – jaanipäev

20. august – taasiseseisvumispäev

1. september – teadmistepäev

Oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev

Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev

Lipud heisatakse ka riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise, rahvahääletuse toimumise ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.

Lipp heisatakse päikesetõusul kell 8:00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22:00.

Eesti lipu kasutamine koos teiste lippudega

Asutuste ja ettevõtete käsutuses on tihti mitu lipumasti. Mitme lipu korraga heiskamisel kuulub auväärseim koht ehk lipurivi vasakpoolseim koht Eesti lipule. Teiste riikide lipud paigutatakse riikide prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras Eesti Lipu järel. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.

Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega. Euroopa Liidu lipp heisatakse alati koos Eesti riigilipuga.

Leinalippu heisates tuleb lipp alguses masti tippu tõmmata ja alles siis poolepeale lasta - arvestusega, et lipu alumine serv on lipumasti keskkohas. Vardasse heisates lippu poole peale ei tõmmata – leina tähistab 5-10 cm laiune pikk lint varda ülemises osas.

Kuidas lipp võimalikult kaua vastu peaks?

Lipu määrdumine, pleekimine ja kulumine on ultraviolettkiirte, tuule ja õhumustuse tõttu paratamatu. Lippu võib aeg-ajalt pesta (ei tohi pleegitada!) kasutades värvilisele pesule mõeldud pulbreid. Rebenenud õmblused tuleb enne heiskamist parandada sama värvi niidiga ja enne lipu hoiustamist tuleb veenduda, et lipp on kuiv. Vastasel juhul läheb kangas hallitama.

Kui lipp on muutunud kasutuskõlbmatuks, tuleb kangas värvilaiude kaupa lahti lõigata ja visata läbipaistmatus kotis prügikasti või mitteavalikult põletada.

Ülevaade on koostatud järgnevatele allikatele tuginedes: Eesti lipu seadus, Eesti lipu ABC, Lipuvabrik

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806