• 23.09.14, 15:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väldi vigu lipu heiskamisel

Eesti lipu kasutamist ei tasu peljata – lisaks kohustuslikele lipupäevadele võib seda heisata ka ettevõtte tähtpäevade, sündmuste ja külaliste võõrustamise puhul. Oluline on vältida vigu, kuna lisaks põhiseadusliku riigivõimu toimimisele tähistab lipp ka ühiste väärtuste elujõulisust.
Nii Eesti kui firmalippu saab heisata fassaadile või masti. Mõlemal juhul on hea teada nõudeid ja näpunäiteid, mis kehtestatud on.
Eesti majalipp (suurus 105 x 165 cm) vajab lipuvarrast, mis umbes kolm lipukõrguse pikkune –  sobivad kasutamiseks 2,5-3 m vardad.
Varda parim asukoht on peaukse juures. Vardahoidikut fassaadile kinnitades tuleb see kruvida nii kõrgele, et lipu alumine osa ei oleks tuulevaikse ilmaga käega katsutav (see vajab u 3m tühja ruumi lipu alla). See on eriti oluline avalikus ruumis. Samuti ei tohi lipp lehvides puutuda vastu maja seina või puuoksi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõtted ja asutused kasutavad enamasti lipumaste – sealt paistab nii Eesti kui enda lipp palju paremini välja. Parim paik mastile on maja ees muruplatsil, parkla kõrval või iluaia alal. Mida kõrgem mast, seda suurem peab olema ka lipp – masti kõrgus ja lipu laius jäävad alati suhtesse 1:6.
105 x 165 cm – 6 m mastile
115 x 180 cm – 7 m mastile
135 x 212 cm – 8 m mastile
150 x 236 cm – 9 m mastile
165 x 259 cm – 10 m mastile
183 x 288 cm – 11 m mastile
200 x 314 cm – 12 m mastile

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

250 x 393 cm – 15 m mastile
267 x 420 cm – 16 m mastile
300 x 471 cm – 18 m mastile
400 x 629 cm – 24 m mastile
Heiskamine
Nii firma- kui Eesti lipp võivad olla heisatud 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb öösiti välja valgustada. Firmalipule nõue ei laiene, kuid valgustus tuleb siin alati kasuks.
Koolid ja ülikoolid heiskavad lipud kõikidel koolipäevadel. Lippu ei langetata aga kunagi Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonetel ja piiripunktides.
Eestis on 14 lipupäeva, mil Eesti lipu heiskamine on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõtetele ja eraisikutele on kohustuslikud kolm päeva: 24. veebruar, 23.-24. juuni (lippu ööseks ei langetata) ja 20. august, kuid kaunis on, kui ka firmades ja kodudes lehviksid lipud kõigil lipupäevadel.
Lipupäevad on:
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
14. märts – emakeelepäev
maikuu teine pühapäev – emadepäev
9. mai – Euroopa päev

Artikkel jätkub pärast reklaami

4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna)
23. juuni – võidupüha
24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvumispäev
1. september – teadmistepäev
Oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev
Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lipud heisatakse ka riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise, rahvahääletuse toimumise ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.
Lipp heisatakse päikesetõusul kell 8:00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22:00.
Eesti lipu kasutamine koos teiste lippudega
Asutuste ja ettevõtete käsutuses on tihti mitu lipumasti. Mitme lipu korraga heiskamisel kuulub auväärseim koht ehk lipurivi vasakpoolseim koht Eesti lipule. Teiste riikide lipud paigutatakse riikide prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras Eesti Lipu järel. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.
Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega. Euroopa Liidu lipp heisatakse alati koos Eesti riigilipuga.
Leinalippu heisates tuleb lipp alguses masti tippu tõmmata ja alles siis poolepeale lasta - arvestusega, et lipu alumine serv on lipumasti keskkohas. Vardasse heisates lippu poole peale ei tõmmata – leina tähistab 5-10 cm laiune pikk lint varda ülemises osas.
Kuidas lipp võimalikult kaua vastu peaks?
Lipu määrdumine, pleekimine ja kulumine on ultraviolettkiirte, tuule ja õhumustuse tõttu paratamatu. Lippu võib aeg-ajalt pesta (ei tohi pleegitada!) kasutades värvilisele pesule mõeldud pulbreid. Rebenenud õmblused tuleb enne heiskamist parandada sama värvi niidiga ja enne lipu hoiustamist tuleb veenduda, et lipp on kuiv. Vastasel juhul läheb kangas hallitama.
Kui lipp on muutunud kasutuskõlbmatuks, tuleb kangas värvilaiude kaupa lahti lõigata ja visata läbipaistmatus kotis prügikasti või mitteavalikult põletada.
Ülevaade on koostatud järgnevatele allikatele tuginedes: Eesti lipu seadus, Eesti lipu ABC, Lipuvabrik

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.10.25, 17:12
Everaus Kinnisvara pakub investoritele 10% tootlusega võlakirju
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.

Hetkel kuum

Kinnisvaraturg ei saa olla muust majandusest eraldiseisev, osutab tõsiasjale tähelepanu Ober-Haus Real Estate Advisors AS tegevjuht Keir Hildebrand.
Suur lugu
  • 15.10.25, 13:10
Enam ei tööta mõtteviis: „maa maksis nii palju, ehitus nii palju – odavamalt müüa ei saa“
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Saue Smart ärihoonele omistati LEED Silver sertifikaat, mis kinnitab hoone vastavust rahvusvahelistele keskkonnasäästlike ehitiste standarditele.
TOP
  • 15.10.25, 09:57
Hoonearendajate TOP | Võitja käive ja kasum tegid võimsa hüppe
Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Martin Karro.
Uudised
  • 13.10.25, 13:30
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim lahkab olukorda armutult.
Uudised
  • 13.10.25, 06:30
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Reterra tegevjuht Reigo Randmets.
Uudised
  • 13.10.25, 15:27
Randmets: 10 aastat planeerimist lisab ruutmeetri hinnale 1000 eurot
Värske kvartal laiub Bekkeri sadama juures.
Uudised
  • 17.10.25, 11:16
Galerii: Scandium avas Marati kvartali
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 15.10.25, 06:45
Korterelamute ehituslubade arv jätkab kidural kursil
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 11:56
Kui ehitaja ühineb projektiga alles projekteerimise lõpus, on viga juba sisse programmeeritud

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele