Autor: Juuli Laanemets • 2. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2015. aasta märtsis ja aprillis toimuva suurõppuse CONEX (Contingency Exercise) käigus mängitakse läbi koostöö ulatusliku küberintsidendi, massilise mürgistuse, elektrivarustuse katkemise, kriitilise taristu vastu toimuva rünnaku ja massirahutuse korral. Õppus viiakse läbi vahetult enne sõjalise valmisoleku õppust SIIL, kaks õppust moodustavad koostoimes laiapindse riigikaitse õppuse.

„Kriisireguleerimisõppustel on hädaolukordadeks valmistumisel oluline roll. Nende abil paneme proovile enda võimekuse ja oskustepagasi, plaanid, õigusruumi ja asutustevahelise koostöö,“ ütles siseminister Hanno Pevkur. „Osates õppusel koos efektiivselt tegutseda, suudame seda ka reaalses hädaolukorras.“

Õppus viiakse läbi lauaõppusena ehk strateegilisel tasandil, mis tähendab, et asutuste ja ministeeriumide juhtkonnad harjutavad juhtimisotsuste vastuvõtmist piiratud info ja ajalise surve keskkonnas.

Õppus keskendub juhtimise, õigusaktide ja plaanide piisavuse testimisele. „Õppusel harjutame erinevate asutuste ja otsustustasandite koos toimimist – näiteks sündmuse lahendamise juhtimist, strateegiliste otsuste langetamist ja kommunikeerimist,“ rääkis Pevkur.

Igal CONEXi osaõppusel tuleb lahendada konkreetne sündmus või sündmuste ahel ning osalejad hindavad, kas ja milliseid meetmeid rakendada, mh kas sündmuse lahendamiseks on vaja välja kuulutada eriolukord. Õppuse stsenaariumite ettevalmistamisel on aluseks võetud 2013-2022 riigikaitse arengukava ohustsenaariumid. Õppuse peakorraldaja on siseministeerium ning erinevaid osaõppusi valmistavad ette vastava valdkonna asutused.

Üleriigiline hädaolukorraks valmisoleku õppus viiakse läbi iga nelja aasta tagant, viimane sarnane õppus CREMEX toimus 2011. aastal.