Kunstiteoste hanked saavad eelnõus paremad rakendussätted

Eelnõu ei muuda kunstiteoste tellimise seaduse üldpõhimõtteid, küll aga parandab oluliselt selle rakendamist. Endiselt jääb kehtima põhimõte, mille järgi suunatakse 1% riikliku ehitise maksumusest kunstiteose tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga.

Seaduseelnõusse tehakse avaliku ruumi kunsti nimel kolm muudatust. „Lihtsam asjaajamine ja selgemad kriteeriumid teevad kunstiteoste tellimise konkursid kunstnikele atraktiivsemaks ja selle läbi suureneb hangetel osalemise konkurents. Konkursside korraldamisele on eelnõus pandud miinimumtähtajaks 50 päeva, mis võimaldab kunstnikel ideid senisest süvenenumalt ette valmistada,“ selgitas kultuuriminister Urve Tiidus. „Lisaks tekib seaduse uues versioonis võimalus kunstnikule töö eest tasuda osade kaupa. Enamasti üksikisikuna tegutseval kunstnikul ei pruugi olla algkapitali suuremahulise teose loomiseks, kuid tasumine osamaksete kaupa teeb oluliselt hõlpsamaks sellise kunstiteose loomise,“ märkis Tiidus.

Seaduses on nüüdsest täpsemalt lahti kirjutatud, milliste reeglite alusel tuleb kunstiteose tellimise hange läbi viia. Kultuuriministri sõnul peab tellitav kunstiteos uute reeglite järgi olema kindlasti kujutava kunsti teos, et ära hoida olukorda, kus kunstiteoste asemel tellitakse hoone toimimiseks tarvilikku inventari.

Seaduse muutmise tulemusel paraneb ka teavitustöö nii tellimisprotsessi algul kui ka pärast kunstiteose valmimist. Selleks kirjutatakse senisest paremini lahti erinevate osaliste teavituskohustused. „Selle läbi saab avalikkus paremini teada, miks ja mida on tellitud, kus kunstiteosed asuvad ja kes on nende autor,“ lisas kultuuriminister.

Lisaks kaob seadusemuudatusega vastuolu riigihangete seadusega. „Kunstihange korraldati seni ideekonkursina aga riigihangete seadus lubab ideekonkursiga osta vaid teenust, mitte objekti nagu seda on kunstiteos. Selle vastuolu kaotamiseks muudetakse kunstiteose tellimise ideekonkurss tavaliseks avalikuks konkursiks,“ ütles Tiidus.

Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine on kooskõlas „Kultuuripoliitika põhialustega aastani 2020“. Arengudokument näeb ette, et seaduses tuleb täpsustada, milliseid kunstiteoseid saab selle alusel tellida ja kuidas tagada tellimustööde kunstiliselt kõrge tase.

Kunstiteoste tellimise seadus on kehtinud alates 2011. aasta jaanuarist. Selle aja jooksul on tellitud 18 teost, 2014. aastal on lõppemas veel mitmeid konkursse. Kunstiteoseid on tellinud erinevad asutused, sh kutsehariduskeskused, tervishoiuasutused, enim konkursse on viinud läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Ka tellimuste rahaline maht on varieerunud miinimumist – 7500 eurost – kuni maksimumi ehk 65 000 euroni. Tellitud on nii väliskulptuure, installatsioone, maalikunsti teoseid kui fotograafiat.