Autor: Juuli Laanemets • 16. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Goodyeari sõnul on nad viimase kahe aasta jooksul katsetanud riisikestade tuhast saadud ränidioksiidi ja selgitanud välja, et see mõjutab rehvi sõiduomadusi samaväärselt tavapärastest allikatest pärit ränioksiidiga. Rehviturvises segatakse kumm tuhast saadud ränidioksiidiga, et muuta see tugevamaks ja vähendada veeretakistust, mille tulemusel suureneb rehvi kütusesäästlikkus. Samuti võib ränidioksiid suurendada rehvi haarduvust märja teepinnaga.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel koristatakse maailmas igal aastal üle 700 miljoni tonni riisi ning sellise hulga riisikestade käitlemine on tõeline väljakutse. Tavaliselt viiakse kestad prügilasse, kuid nende põletamisel saab toota ka elektrienergiat, mis vähendab prügilatesse viidavat jäätmekogust. Momendil peab Goodyear läbirääkimisi võimalike tarnijatega, et osta riisikestade tuhast saadud ränidioksiidi oma rehvides kasutamiseks.

Goodyeari tehnikadirektori Joe Zekoski sõnul tegeleb ettevõte järjepidevalt uuendustegevusega, mis on keskendunud rehvide keskkonnasäästlikuks muutmisele nii materjalide, sõiduomaduste kui ka tootmisprotsessi poolest. „Otsime jätkuvalt erinevaid mooduseid, kuidas suurendada rehvide kütusesäästlikkust – näiteks oleme loonud sellise uuenduse nagu Air Maintenance Technology (AMT). Samal ajal katsetame ka erinevaid taastuvaid ressursse, millega asendada rehvides naftapõhiseid materjale. Momendil testime näiteks sojaõli,“ kommenteeris Zekoski.