Sellel nädalal peetakse üle Euroopa tööohutuse ja -tervishoiu nädalat, kus keskendutakse psühhosotsiaalsetele ohuteguritele töökohal. Tööinspektsioon viib läbi kaks üritust: XVI Töötervishoiupäeva ning Töökeskkonna filmiõhtu.
Tööstress on luu- ja lihaskonna haiguste järel esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. 28 protsenti Euroopa töötajatest leiab, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet. Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Stressist põhjustatud kulu Euroopas on hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. 2010. aasta andmetel oli tööjõu tootlikkus Eesti ettevõtetes 69,3 protsenti Euroopa Liidu riikide keskmisest.
20.-24. oktoobrini toimuv teavitusnädal tahab teadvustada tööstressi ja töökoha psühhosotsiaalseid riske ning julgustada tööandjaid ja töötajaid tegema nende riskide vähendamiseks koostööd.
XVI Töötervishoiupäev toimub teisipäeval, 21. oktoobril, mille avavad tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ja Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. Päeva ettekanded otsivad vastuseid küsimusele, kuidas märgata ja ennetada psühhosotsiaalseid ohutegureid töökeskkonnas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tööinspektsioon kuulutab välja auhinnakonkursi „Parim praktika 2014“ kolm parimat ning annab välja eripreemia tööõnnetuste problemaatika kajastamise eest ühele populaarsele Eesti teleseriaalile.
Töökeskkonna filmiõhtu toimub kolmapäeval, 22. oktoobril 16.00-18.30 kinos Artis. Näidatakse katkendeid filmist „C(us)todians”, mis pälvis 2013. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil parima tööteemalise dokumentaalfilmi auhinna.
Filmi põhjal toimub arutelu psühhosotsiaalsete ohutegurite teemal, kuidas neid määrata ja märgata. Arutelu, kus osalevad töökeskkonna spetsialistid, juhib psühholoogia lektor Piret Einpaul.
"Vähem stressi" kampaania käivitas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA).
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?