24. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pikaajaliselt kõrge müratasemega keskkonnas elamine põhjustab väsimust, keskendumisraskusi, kuulmishäireid ja veresoonkonnahaigusi. Ligi 70 miljonit eurooplast kannatab linnades igapäevaselt liigse, üle 55dB müra all, mis tuleneb peamiselt liiklusest. Euroopa Liidu riigid teevad tööd selle nimel, et aastaks 2020 väheneks mürasaaste Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud tasemeteni.

Kuidas tänavamüraga võidelda?

Viletsa kvaliteediga või amortiseerunud aknad on ekspertide sõnul sagedaseim põhjus, miks tänavamüra ruumidesse pääseb. “Kui siseruumide mürataset õnnestub vähendada 3dB võrra, tunneb inimese kõrv 50%-list müra vähenemist. Sõidukite poolt põhjustatud mürasaaste eest ei kaitse aga kõik aknad, vastupidiselt võib akende vahetamisel uute vastu toas müra hoopis tõusta,” selgitab USA juhtiva klaasitootja Guardiani Baltimaade esindaja Vaidas Petkevicius.

Tema sõnul valivad aknaostjad sageli ka odavaima lahenduse, soetades uued aknad sümmeetrilise klaasikonfiguratsiooniga. “Sellised aknad on tehtud 4 mm paksusest lehtklaasist, mis tähendab, et madalasagedusliku liiklusmüraga hakkavad need vibreerima ning tänavamüra pääsebki majja,” analüüsis Petkevicius.

Intensiivse liiklusega piirkondades elavad või töötavad inimesed peaksid toas mürataseme vähendamiseks valima erineva lehtklaasi paksusega või lamineeritud klaasiga aknad. Kohtades, kus müraprobleem on väga intensiivne, on parimaks lahenduseks spetsiaalse helisummutava sisekihiga ja lamineeritud klaasiga aknad. “Need aknad tagavad tagaturvalisuse, löögikindluse ja mürakaitse, ning kui lisada juurde veel üks spetsiaalne sisekiht, suudavad aknad anda kaitse ka suvise päikesekuumuse eest ning aidata talvel säilitada toasoojust,” lisas aknatootja esindaja. 

Autor: haldusuudised.ee toimetus