Riigikogu keskkonnakomisjon korraldab täna koos riigieelarve kontrolli erikomisjoniga põlevkivisektori arengusuundade ja keskkonnatasude arutelu.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul peab keskkonnatasude eesmärk olema heastada ja vähendada loodusele tekitatud kahju. „Tasude tõstmine peab olema hästi läbi kaalutletud ja põhjendatud, et saavutada keskkonnahoid, mitte vaid hetkeline riigieelarve täitmine,“ rõhutas Vakra. Ta lisas, et probleem on aktuaalne ja avalikkusele on vaja anda asjatundlikke selgitusi.
Arutelu käigus tahetakse ära kuulata Riigikontrolli esindajate seisukohad keskkonnatasude tõstmise eesmärgipärasuse ja otstarbekuse kohta. Praxise analüütikud annavad selgitusi nende teostatud uuringute „Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030“ ja „Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõjude hindamine“ kohta.
2013. aastal laekus riigile keskkonnatasusid 84 mln eurot :
Artikkel jätkub pärast reklaami
74% keskkonnatasudest (62 mln) maksid põlevkivisektori ettevõtted.83% põlevkivisektori tasudest tuli ASilt Eesti Energia,11% Viru Keemia Grupilt,3% Kiviõli Keemiatööstuselt,3% teistelt ettevõtetelt.
Arutelule on kutsutud peale Riigikontrolli ja Praxise esindajate veel Eesti Energia, Viru Keemia Grupi, Kiviõli Keemiatööstuse, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ning Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.