Riigikogu keskkonnakomisjon korraldab täna koos riigieelarve kontrolli erikomisjoniga põlevkivisektori arengusuundade ja keskkonnatasude arutelu.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul peab keskkonnatasude eesmärk olema heastada ja vähendada loodusele tekitatud kahju. „Tasude tõstmine peab olema hästi läbi kaalutletud ja põhjendatud, et saavutada keskkonnahoid, mitte vaid hetkeline riigieelarve täitmine,“ rõhutas Vakra. Ta lisas, et probleem on aktuaalne ja avalikkusele on vaja anda asjatundlikke selgitusi.
Arutelu käigus tahetakse ära kuulata Riigikontrolli esindajate seisukohad keskkonnatasude tõstmise eesmärgipärasuse ja otstarbekuse kohta. Praxise analüütikud annavad selgitusi nende teostatud uuringute „Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030“ ja „Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõjude hindamine“ kohta.
2013. aastal laekus riigile keskkonnatasusid 84 mln eurot :
Artikkel jätkub pärast reklaami
74% keskkonnatasudest (62 mln) maksid põlevkivisektori ettevõtted.83% põlevkivisektori tasudest tuli ASilt Eesti Energia,11% Viru Keemia Grupilt,3% Kiviõli Keemiatööstuselt,3% teistelt ettevõtetelt.
Arutelule on kutsutud peale Riigikontrolli ja Praxise esindajate veel Eesti Energia, Viru Keemia Grupi, Kiviõli Keemiatööstuse, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ning Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni