Autor: Juuli Laanemets • 6. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna toimus Päästeameti tuleohutusjärelevalve ja korstnapühkijate ühiskonverents „325 aastat ennetustööd Tartus“. Ürituse peakorraldaja Lõuna päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Viljar Schmidt ütles, et tuleohutuse tagamine kodudes, kus on ahi, pliit või kamin on ennekõike omaniku kohustus, kuid päris ilma korstnapühkijata seda teha ei saa. „Iga viie aasta jooksul peab kütteseadmed üle vaatama kutsetunnistusega korstnapühkija, kes vajadusel ka kütteseadme remondiks ja tuleohutuse tagamiseks omanikule ettepanekud teeb,“ selgitas Schmidt. „Tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks tehtud ettepanekute koopia laekub ka meie järelevalveinspektoritele, kes saavad hiljem kontrollida, kas puudused on kõrvaldatud.“

Lisaks tavapärasele korstnapühkimisele ja lõõride puhastamisele kuulub korstnapühkija tööülesannete hulka kütteseadmete ülevaatus ja puuduste avastamine. „Tegelikult on kütteseadme hooldus väga vastutusrikas töö ja sellest võivad sõltuda isegi inimeste elud,“ rääkis juba teist põlvkonda Tartu korstnapühkija-meister Koit Koppel. „Ehitusvõtted ja tehnoloogiad arenevad pidevalt, seetõttu peavad korstnapühkijad ajaga kaasas käimist ja enesetäiendamist väga oluliseks.“

6. novembril 1689. aastal allkirjastas Tartu raad esimese töölepingu korstnapühkijaga, millest täna möödub 325 aastat. Seda päeva loetakse ametliku tuleohutusalase ennetustöö alguspäevaks Eestis.