• 11.11.14, 10:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Liit: inimesed hindavad üha enam elukeskkonda kui tervikut

Eesti korteriomanike mõttelaad on liikumas aina enam põhjamaade elukäsitluse suunas, kus elukeskkonda vaadeldakse kui tervikut, ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
"Suhtumine on muutunud -  kodu defineerimisel  ei piirduta korteri nelja seinaga, teatades, et kõik, mis väljapoole jääb, pole minu asi," rääkis Mardi. Seetõttu muutuvad lisaks kodukuludele aina aktuaalsemaks muud elukeskkonnaga seotud teemad - näiteks elamu sisekliima, mugavad liikumisvõimalused, koduõu ja -ümbrus.
"Ollakse maailmas ringi reisinud ja näinud, et ka väiksemates korrusmajades mujal maailmas on liftid, mis võimaldavad liikuda näiteks liikumispuudega elanikel ning teevad lastekärudega vanematel elu mugavaks ja lihtsaks. Seetõttu on taolised lahendused korteriomanike seas hinnas," rääkis Mardi, kelle sõnul peaks elanikele tänapäevaste võimaluste loomiseks õla alla panema nii riik kui kohalik omavalitsus.
Hinnatakse läbimõeldult kujundatud koduõue, kus on mitmeid puhkevõimalusi - seatud on istepingid, ehitatud laste mänguväljakud. "Elanike jaoks on oluline, kuidas on korraldatud parkimine, kas autokoht garanteeritakse - tänapäeva autostunud ühiskonnas on see oluline, meeldib see siis või mitte," rääkis Mardi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Energiatõhusus ning hea sisekliima on samuti märksõnad, mida hinnatakse. "Soovi kujundada oma kodu tervikuna tänapäevaselt elamisväärseks näitab ka kasvanud taotluste arv riikliku renoveerimistoetuse saamiseks. Peatselt jõustuma hakkav võimalus saada toetust kuni 40% renoveerimissummast eeldab, et maja renoveeritakse terviklikult energiatõhusaks," ütles Mardi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 06:00
Tallinna Vanasadama arenduspiirkond on stardivalmis
Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele