Autor: Juuli Laanemets • 11. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Suhtumine on muutunud -  kodu defineerimisel  ei piirduta korteri nelja seinaga, teatades, et kõik, mis väljapoole jääb, pole minu asi," rääkis Mardi. Seetõttu muutuvad lisaks kodukuludele aina aktuaalsemaks muud elukeskkonnaga seotud teemad - näiteks elamu sisekliima, mugavad liikumisvõimalused, koduõu ja -ümbrus.

"Ollakse maailmas ringi reisinud ja näinud, et ka väiksemates korrusmajades mujal maailmas on liftid, mis võimaldavad liikuda näiteks liikumispuudega elanikel ning teevad lastekärudega vanematel elu mugavaks ja lihtsaks. Seetõttu on taolised lahendused korteriomanike seas hinnas," rääkis Mardi, kelle sõnul peaks elanikele tänapäevaste võimaluste loomiseks õla alla panema nii riik kui kohalik omavalitsus.

Hinnatakse läbimõeldult kujundatud koduõue, kus on mitmeid puhkevõimalusi - seatud on istepingid, ehitatud laste mänguväljakud. "Elanike jaoks on oluline, kuidas on korraldatud parkimine, kas autokoht garanteeritakse - tänapäeva autostunud ühiskonnas on see oluline, meeldib see siis või mitte," rääkis Mardi.

Energiatõhusus ning hea sisekliima on samuti märksõnad, mida hinnatakse. "Soovi kujundada oma kodu tervikuna tänapäevaselt elamisväärseks näitab ka kasvanud taotluste arv riikliku renoveerimistoetuse saamiseks. Peatselt jõustuma hakkav võimalus saada toetust kuni 40% renoveerimissummast eeldab, et maja renoveeritakse terviklikult energiatõhusaks," ütles Mardi.