Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enim kardetakse tulekahju juhtumist
ERGO turvatundeindeksi uuringu andmetel olid 61% Eesti elanikest väga või pigem mures, et nende kodu võib langeda tuleroaks. Elektrivõrgu ülepingest tingitud kahjustusi pidas tõenäoliseks 60% vastanutest, 48% kartis toru lõhkemisest põhjustatud veeuputust ning 36% äikesekahjusid.
ERGO kindlustusdirektori Andres Konsapi sõnul näitab uuring, et kehtiva varakindlustuslepinguga inimesed peavad õnnetusjuhtumeid tõenäolisemaks. “Tulemuste põhjal võib väita, et oma kodud kindlustanud inimesed on väga selgelt igapäevased riskid teadvustanud või on nad varasemate õnnetusjuhtumite tõttu muutunud alalhoidlikumaks,” rääkis Konsap. “Pigem ei ole kindlustamata jätmise põhjuseks soov raha kokku hoida, vaid ikkagi teadmatus, milliseid tagajärgi veetoru lõhkemine või tulekahju igaühe ellu tuua võivad. Kodukindlustuse võimuses ei ole neid ohte ära hoida, vaid võtta tagajärjed enda kanda, et saaks taastatud õnnetusjuhtumieelne olukord.”
Kõige väiksemaks ohuks oma kodule pidasid Eesti inimesed maavärinat, kuid siiski ütles 6% küsitletutest end olevat väga mures selle riski realiseerumise pärast ning 8% oli pigem mures. Suhteliselt vähe kardeti ka üleujutust (17%), tormi (20%) ja rahet (21%).
ERGO turvatundeindeksi uuring viidi Eestis, Lätis ja Leedus läbi veebipõhise küsitlusena. Uuringufirma SKDS küsitlusele vastas Eestis 1000 inimest vanuses 18-74 eluaastat. Turvatundeindeks hõlmab 43 turvalisusega seotud aspekti viies valdkonnas: vara ja rahanduslik toimetulek, tervis, füüsiline turvalisus, tööhõive ning vastaja kodumaa stabiilsus ja julgeolek. Lisaks neile viiele valdkonnale uuriti vastanute kindlustustunnet viie faktori lõikes. Need olid rahuolu oma eluga, suutlikkus mõjutada oma elu, hinnang oma materiaalsele heaolule, tulevikuplaanide ajaline pikkus ning leibkondade toimetulekuvõime sissetuleku kaotuse korral.
Seotud lood
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu tõi oma ettekandes Koduomanike V kongressil välja statistikast ilmneva tõsiasja, et eramu on omanikule oluline, korter mitte.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
5
6
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Viimased uudised
Vaata, mis seal toimus ja milline hoone sinna tuleb
Eesti Arhitektide Liit: Praeguste tingimustega hangitakse 19 miljoni euro eest 187 114 m2 hoone mittetoimiva vana lahenduse vormistamist
Vaata galeriid, milline see ala on ja mis on juba valmimas.
Konverentsid
Hetkel kuum
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele