Piirsalu: eramu on omanikule oluline, korter mitte

Ligi pooled (47%) kõigist eluasemetest on tema andmetel ära kindlustatud, aga ilmneb mõtlema panev terav erinevus eramute ja korterite vahel. "Eramuomanikud väärtustavad oma kodu, sest üle 70% eramutest on kindlustatud, aga üle 60% korteriomanikest ei ole kindlustamist vajalikuks pidanud," möönis Piirsalu.

Tuleõnnetused Eestis:

Kolmandate isikute kahjunõuded korteriühistu vastu:

* ühistu haldusalas tekkinud põlengud, veekahjud, jääpurikad, vm. Teadaolev suurim kahjunõue üle 1,2 miljoni euro.

Tormikahjud: üksiku eramu kahju üle 50 000 euro.

Praktilisi nõuandeid kindlustajale:

* Kindlustusteenuse head tavad: http://www.lkf.ee/images/files/Kindlustus_heatava(10).pdf

* Kodukindlustuse hea tava: http://www.lkf.ee/images/files/Hea_tava_kodukindlustus(14).pdf

* Juhendmaterjal hea kodukindlustuse lepingu sõlmimiseks: http://www.lkf.ee/images/files/Kodukindlustus_lepsolmimine(3).pdf

Olulist kindlustuslepingu sõlmimisel:

* Kindlustuslepingu sõlmimisel mõelge läbi kõik sündmused ja asjaolud, mis võivad kaasa tuua suure rahalise kahju.

* Ärge jätke piisavalt kindlustamata enda vastutust kolmandate isikute nõuete vastu. See on äärmiselt oluline risk kortermajade puhul.

* Kindlustage piisavalt ära ka kodune vara. Tavatarbija üldjuhul ei usu, kui palju see kõik tegelikult maksab, kui õnnetus on toimunud ja peate kõik uuesti soetama.

* Vaadake üle, kas olete ikka kõik andmed kindlustusavaldusel õigesti kirja pannud. Samuti andmete muutumisel kindlustusandjat teavitanud. Kui kahtlete, küsige kindlasti kindlustustöötajalt üle - kindlustusandja usaldab teid ja kontrollib alles siis, kui õnnetus on käes.

* Vaadake üle kindlustustingimused. Kui midagi jääb arusaamatuks, küsige kindlustustöötajalt selgitust.

* „Koguriskikindlustus“ ei ole kindlustus kõigi maailma hädade vastu.

Piirsalu palus oma täiendavas kommentaaris haldusuudised.ee teemaveebile toonitada, et nii eramu, aga eriti korteriomanikud tõepoolest kindlustaksid ära enda vastutuse piisavas (!) ulatuses. Pahatihti on tema sõnul korteriomanikud isegi enda vastutuse ära kindlustanud, aga siis kahju korral ilmneb, et nt 10 000 euro suuruse kindlustussummaga vastutuskindlustuse lepingust ei piisa, sest kahju on palju suurem. "Läbi võiks mõelda erinevad stsenaariumid, mis võivad koduga seoses tuua kaasa hiiglasliku rahalise kahju. Eriti just korterite puhul võib teistele tekitatud kahju olla mõnikord isegi kordades suurem kui korteri enda oma ja selles oleva vara väärtus! Üks kindlustuse ekspert andis hiljuti mulle soovituse, et kortermaja puhul võiks absoluutne miinimum kindlustussumma (e. maksimaalne kindlustuslepingu alusel hüvitatav rahaline kahju kokku) olla arvestatud põhimõttel 10 000 eurot korruse kohta," kommenteeris Piirsalu.

Ta lisas, et tihti ajavad inimesed segamini süü ja (rahalise) vastutuse. Ka liikluskindlustuse kahjude korral räägivad inimesed liiga tihti "süüdlastest". Tegelikult ei ole tema sõnul enamasti rahalise kahju puhul keegi süüdi. Näiteks kui eramu krundil kukub puu tugeva tormiga naaberkrundil olevale majale ja vigastab seda tõsiselt, ei saa rääkida kukkunud puu omaniku süüst. Samas mistahes kohtus mõistetakse rahaline kahjunõue tekkinud tsiviilvastutuse alusel kohe ilma pikema jututa kannatanuks osutunud naabrile välja. Seega tuleb tema sõnul kindlasti eristada süüd ja vastutust. Teisisõnu - sõltumata sellest, kas keegi üldse juhtunus süüdi oli, tekib teisele tekitatud rahalise kahju korral tsiviilvastutus ja sellest tulenev nõue igal juhul (võib-olla ainult n.ö force majeure on erand). Ja seetõttu tasub seda riski kindlustada piisavalt. "Tsiviilvastutuse alusel tekkinud rahalise kahjunõude käest ei pruugi pääseda ka siis, kui mingit süüd ei ole üldse kellelgi," tõdes ta.