Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 30. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riikliku järelevalve kehtestamise vajalikkusest kinnisvaramaaklerite tegevusele on räägitud juba aastakümneid, aga olukord on ikka selline, et iga juhuslik inimene võib ennast maakleriks nimetada ja inimesi tüssata ning keegi ei vastuta.

19. jaanuaril ilmus Äripäevas esikaanelugu "Isehakanud nõunik”, millest selgus, et juriidiliseks nõustajaks hakata praktiliselt igaüks. Saksing märkis, et kinnisvaramaakleritega on täpselt sama olukord: "Iga soolapuhuja võib hakata maakleriks ja tulemuste eest ei vastuta keegi. Isegi kõik taksod on Tallinnas registreeritud, aga maaklerid ei ole.”

"Ju siis on kihvtimaid teemasid, millega hääli püüda,” põrutas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kommenteerides, miks kümne aasta jooksul pole riik suutnud kehtestada järelevalvet maaklertegevusele Eestis.

"Mina arvan, et elukondlik üüriturg Eestis on "must” tugevalt üle poole, kas protsent on 85 või 90, ei oska enam öelda,” märkis Sooman.  Pole teada, kui mitu miljonit eurot jääb saamata suure ja musta üürituru tõttu, sest pole teada, kui palju on Eestis väljaüüritud kortereid. Ta märkis, et räägitakse numbritest 10 000 – 100 000, aga ilmselt jääb tõele lähedalseisev arv 20 000 kanti. "Kui võtame hüpoteetiliseks keskmiseks kuiseks üürimakseks 200 eurot ja korrutame selle näiteks 10 000 korteriga ning maksumäär sellelt tehtelt on 20%, mis jääb riigi tuludesse kandmata, saame kaotatavaks summaks 4,8 mln eurot aastas,” märkis Sooman. "Kahekümne tuhande korteri korral oleks summa juba ligi 10 miljonit," lisas ta.

Saksing uskus, et kui kinnisvaramaakleritele kehtestataks riiklik kutsestandard ja pandaks tööle ka järelevalve, kasvaks maksude laekumine Eesti riigile miljonites eurodes. Olukord muutuks tugevalt riigi kasuks, kui oleks register, kust saab maakleri tausta kontrollida."Kui ma vaatan krediidiinfost mõne kinnisvaraettevõtte müügiportfelli, kus on kirjas 2000 müügiobjekti, aga samas selle ettevõtte maksude laekumine riigile on sadades eurodes inimese kohta ja aastakäibena näidatakse natuke üle 100 000 euro, siis ei ole see loogiline. Sporti tuleb teha ikka ilma dopinguta. Ja ma arvan, et viis miljonit eurot, mis maksuamet siin mõne aja eest enda aastaseks võiduks autoturul luges, on kinnisvaraturul võimalik ületada mitmekordselt,” rääkis Saksing, kes on veendunud, et elukondliku üürituru must osakaal on 80 kuni 90%.

Ja erinevad ministeeriumid (justiits, majandus ja rahandus) veeretavad teemat nagu kuuma kartulit.

18. veebruaril toimub Äripäeva Kinnisvarakonverents , kus avaldatakse ja analüüsitakse kinnisvara maaklerite tegevuse uuringutulemusi. Andmete kogumiseks kasutatakse internetiküsitlust. Äripäeva Kinnisvarakonverentsile on registreerunud juba üle 170 osaleja.

Konverentsil käsitletakse muuhulgas seda, milline on rahulolumäär maaklerite kompetentsuse ning maaklerteenuse hinnaga. Samuti seda, millised on olulisemad tegurid, mistõttu osa kinnisvaramüüjatest otsustavad müüa iseseisvalt ilma maakleri abita ja kui suure tõenäosusega kasutaksid inimesed tulevikus kinnisvaramaakleri abi, kui neil tekiks vajadus müüa või rentida kinnisvara.