Peamised ohud tööl on: libisemine, komistamine ja kukkumine

Registreeritud tööõnnetuste analüüs näitab hoopis vastupidist üldlevinud arvamusele, et tööl liikumine on vähene ohuallikas. Hoolimata sellest, et juhtumid on justkui tavapärased - kes meist ei libastuks ega komistaks vahest, soovime selle teema juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda.

Nimelt on komistamiste ja kukkumistega seotud õnnetuste eripäraks raskete vigastuste suur osakaal. Ligikaudu iga kolmanda libisemisest või komistamisest ajendatud tööõnnetuse tagajärjeks on raske tervisekahjustus, enamikel juhtudel luumurd.

Libisemise sagedamini esinevaks põhjuseks sisetöödel on märg põrand ning välitöödel libedus. Tegevuseks, mis võib sisetöödel põhjustada kukkumist, on põrandapesu või mistahes muu puhastustegevus dušširuumis/saunas. Põranda märgpuhastus ajal, kui ka teised töötajad või kliendid seal liiguvad, ei ole ohtlik mitte niivõrd põranda pesijale, vaid eelkõige teistele seal liikuvatele inimestele. Põranda pesija teab oma tegevusest tulenevat ohtu ja oskab olla ettevaatlik, kuid ootamatult pesust märjale põrandale sattunu võib libeduse tõttu kukkuda. Tänapäevaste puhastusmeetodite puhul ei tähenda puhastamine tavaliselt märga põrandat ja rohke vee kasutamist, pigem väheniisket ja niisket koristamist. Siiski on palju olukordi, kus rohke määrdumise tõttu tuleb kasutada vett, mistõttu põranda kuivatamine on oluline mitte ainult parema puhastuskvaliteedi saavutamiseks vaid ka ohutuse seisukohalt nii endale kui ümbritsevatele.

Oleme teinud riskianalüüsid nii spetsiifiliste ohuteguritega objektidel kui põhiliste ametikohtade lõikes. Kõikide ametikohtade riskianalüüsis on peamise riskina toodud „Libastumine, komistamine ja kukkumine liikumisel hoonetes, treppidel, territooriumil, trepikodade pesemisel, ebatasasel pinnasel“. Seega oleme tegelikku peamist tööõnnetuste põhjust ka tähtsaimana käsitlenud. See omakorda näitab, et ühessegi tööohutust puudutavasse dokumenti ei tohiks ükski töötaja suhtuda kui pelgalt paberimajandusse, millega tutvumine lõpeb formaalselt allkirja andmise või võtmisega.

Nii riskianalüüsi, objektipõhiste riskide hindamiste kui muude ametikohta puudutavate tööohutusjuhenditega tuleb töötajal tutvuda põhjalikult, ning tema juhil veenduda, et sisuline tutvumine on toimunud. Juhendid ja juhendamine on tööandjale peamiseks võimaluseks teavitada töötajaid võimalikest tööga seotud riskidest.

Viime läbi pistelisi kontrolle erinevatel objektidel ja töökohtades. Kontrollimisel pöörame muuhulgas alati tähelepanu ka õigetele ergonoomilistele töövõtetele ja tööohutusele. Praeguse seisuga on ISSis kontrollidesse kaasatud üle 30 erineva töötaja, sh enamik juhtkonna liikmeid ja töökeskkonnavolinikud. Töötajatel oleme palunud suhtuda nendesse kontrollidesse huvi ja tähelepanuga, sest nende tulemusel peaks meie kõikide töökeskkond muutuma turvalisemaks.

Analüüsime kontrollreidide tulemusi ning uurime põhjalikult tööõnnetuste põhjusi, mille tagajärjel oleme püüdnud muuta meie töökeskkonda ja töötajate teavitamist veelgi paremaks. Sageli on kontrollreidide tulemusel, ühel korral kahjuks ka tööõnnetuse analüüsi tagajärjel, saanud alguse töökeskkonna korrastamine. Mistõttu nii mõnedki meie koristusruumid, eelkõige aga tootmisbaasid on muutunud korrastatud, turvalisteks töökeskkondadeks.

Viime 2 korda aastas läbi tööohutusalaseid kampaaniaid, mille käigus levitame objektidele erinevaid plakateid. Ka nendest plakatitest üks olulisemaid on libisemise ja kukkumise ohtudega seotud. Kui meie koristusruumis või töökohal selliseid värvilisi plakateid ei ole, saavad töötajad küsida neid oma otsese juhi käest.

Lisasime uute töötajate sissejuhatava koolituse materjalidesse ISS kontserni koostatud tööohutusalase lühifilmi, kus muuhulgas käsitletakse ka töökeskkonna korrashoiu ning komistamisea kukkumise teemat.

Artikli terviktekst ilmus ISS Eesti siselehes

Autor: Hillar Peterson