19. november 2014

Peamised ohud tööl on: libisemine, komistamine ja kukkumine

Tööinspektsiooni andmetel on iga neljanda tööõnnetuse põhjuseks kukkumine, libisemine või komistamine.

Registreeritud tööõnnetuste analüüs näitab hoopis vastupidist üldlevinud arvamusele, et tööl liikumine on vähene ohuallikas. Hoolimata sellest, et juhtumid on justkui tavapärased - kes meist ei libastuks ega komistaks vahest, soovime selle teema juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda.

Nimelt on komistamiste ja kukkumistega seotud õnnetuste eripäraks raskete vigastuste suur osakaal. Ligikaudu iga kolmanda libisemisest või komistamisest ajendatud tööõnnetuse tagajärjeks on raske tervisekahjustus, enamikel juhtudel luumurd.

Libisemise sagedamini esinevaks põhjuseks sisetöödel on märg põrand ning välitöödel libedus. Tegevuseks, mis võib sisetöödel põhjustada kukkumist, on põrandapesu või mistahes muu puhastustegevus dušširuumis/saunas. Põranda märgpuhastus ajal, kui ka teised töötajad või kliendid seal liiguvad, ei ole ohtlik mitte niivõrd põranda pesijale, vaid eelkõige teistele seal liikuvatele inimestele. Põranda pesija teab oma tegevusest tulenevat ohtu ja oskab olla ettevaatlik, kuid ootamatult pesust märjale põrandale sattunu võib libeduse tõttu kukkuda. Tänapäevaste puhastusmeetodite puhul ei tähenda puhastamine tavaliselt märga põrandat ja rohke vee kasutamist, pigem väheniisket ja niisket koristamist. Siiski on palju olukordi, kus rohke määrdumise tõttu tuleb kasutada vett, mistõttu põranda kuivatamine on oluline mitte ainult parema puhastuskvaliteedi saavutamiseks vaid ka ohutuse seisukohalt nii endale kui ümbritsevatele.

Pärast märga puhastamist tuleb kuivatada ka põrand. Ajal, mil pestav või pestud põrand on libe, tuleb panna põrandale liikujate hoiatuseks hoiatusmärk.

Libisemine talvel, kas välitöödel või objektide vahel liikudes on teiseks, kahjuks ka meie ettevõttes esinevaks kukkumise ja tööõnnetuse põhjuseks. Siin ei oska muud soovitada kui õigesti valitud jalanõud ning ettevaatus liikumisel. Libedal teel ei maksa kunagi kiirustada.

Komistamisel töökohas on peamine põhjus halb töökoha korrashoid. Tavaliselt on töökohad kujundatud ja planeeritud nii, et seal puuduks võimalus komistada. Komistamist põhjustavad esemed tekivad sinna töö tegemise käigus - korratult paigutatud töövahendid, üle põranda veetud elektrijuhtmed, üles rullunud vaibaäär, lahtine põrandaliist vms. Kõige ohtlikumad on ootamatud takistused liikumisteel.

Mitte ainult vahetu töötegemise hõlbustamiseks vaid ka tööohutusele mõeldes tuleb korrastada oma töökoht. Eriti tuleb märgata komistamist põhjustada võivaid ohte ja kõrvalda need kohe, sest kolleeg ei pruugi neid näha.

Treppidel  liikudes juhtub samuti tööõnnetusi. Kuna trepil liikudes pole tegemist mitte ainult horisontaalsuunas, vaid ka vertikaalsuunas liikumisega, on oht tasakaalu kaotada suurem. Peamiseks trepil komistamise põhjuseks on seni olnud kõrge kontsaga või tagant lahtised jalanõud. Treppe puhastades liigu nägu ees, mitte selg ees allapoole, nii nagu normaalselt trepist laskudes.

Kukkumistega seotud õnnetuste ärahoidmine ISSis

Mis tahes tööõnnetuste ärahoidmisel lisaks tööandja poolt ettevõetavatele tegevustele vajalik eelkõige töötaja tähelepanelikkus ja õigete töövõtete tundmine.

ISS astunud mitmeid samme, et vähendada ja ära hoida tööõnnetusi. Mõninga ettevõetud tegevused loetletud allpool:

Oleme teinud riskianalüüsid nii spetsiifiliste ohuteguritega objektidel kui põhiliste ametikohtade lõikes. Kõikide ametikohtade riskianalüüsis on peamise riskina toodud „Libastumine, komistamine ja kukkumine liikumisel hoonetes, treppidel, territooriumil, trepikodade pesemisel, ebatasasel pinnasel“. Seega oleme tegelikku peamist tööõnnetuste põhjust ka tähtsaimana käsitlenud. See omakorda näitab, et ühessegi tööohutust puudutavasse dokumenti ei tohiks ükski töötaja suhtuda kui pelgalt paberimajandusse, millega tutvumine lõpeb formaalselt allkirja andmise või võtmisega.

Nii riskianalüüsi, objektipõhiste riskide hindamiste kui muude ametikohta puudutavate tööohutusjuhenditega tuleb töötajal tutvuda põhjalikult, ning tema juhil veenduda, et sisuline tutvumine on toimunud. Juhendid ja juhendamine on tööandjale peamiseks võimaluseks teavitada töötajaid võimalikest tööga seotud riskidest.

Viime läbi pistelisi kontrolle erinevatel objektidel ja töökohtades. Kontrollimisel pöörame muuhulgas alati tähelepanu ka õigetele ergonoomilistele töövõtetele ja tööohutusele. Praeguse seisuga on ISSis kontrollidesse kaasatud üle 30 erineva töötaja, sh enamik juhtkonna liikmeid ja töökeskkonnavolinikud. Töötajatel oleme palunud suhtuda nendesse kontrollidesse huvi ja tähelepanuga, sest nende tulemusel peaks meie kõikide töökeskkond muutuma turvalisemaks.

Analüüsime kontrollreidide tulemusi ning uurime põhjalikult tööõnnetuste põhjusi, mille tagajärjel oleme püüdnud muuta meie töökeskkonda ja töötajate teavitamist veelgi paremaks. Sageli on kontrollreidide tulemusel, ühel korral kahjuks ka tööõnnetuse analüüsi tagajärjel, saanud alguse töökeskkonna korrastamine. Mistõttu nii mõnedki meie koristusruumid, eelkõige aga tootmisbaasid on muutunud korrastatud, turvalisteks töökeskkondadeks.

Viime 2 korda aastas läbi tööohutusalaseid kampaaniaid, mille käigus levitame objektidele erinevaid plakateid. Ka nendest plakatitest üks olulisemaid on libisemise ja kukkumise ohtudega seotud. Kui meie koristusruumis või töökohal selliseid värvilisi plakateid ei ole, saavad töötajad küsida neid oma otsese juhi käest.

Lisasime uute töötajate sissejuhatava koolituse materjalidesse ISS kontserni koostatud tööohutusalase lühifilmi, kus muuhulgas käsitletakse ka töökeskkonna korrashoiu ning komistamisea kukkumise teemat.

Artikli terviktekst ilmus ISS Eesti siselehes

Ohutusalased plakatid

Autor: Hillar Peterson

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806