Riigikohtu otsusega jõustus tänavu jaanuaris jäätmeseaduse muudatus, mis keelas omavalitsustel panna oma mittetulundusühinguid teenust vahendama.
Prügifirma VSA jäätmekäitlus
  • Prügifirma VSA jäätmekäitlus
  • Foto: Erik Prozes
„Omavalitsuste kohustus on korraldada jäätmekäitlust ehk seada jäätmekäitlusfirmadele tingimused ja väljastada tingimuste täitjatele tegevusload, mitte aga luua kunstlikke ettevõtteid, mis kahjustavad konkurentsi, munitsipaliseerivad teenuste osutamist ning tõstavad elanikele teenuste hinda,“ lausus jäätmekäitlejate liidu juhatuse aseesimees ja Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg täna jäätmeturu pressikonverentsil. Remmelgase sõnul kergitas selline praktika olmejäätmete veo hinda lõpptarbija jaoks 100%, mis oli tema sõnul kontrollimatu hinnatõus.
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhi Margit Rüütelmanni sõnul jõustus 7. jaanuaril riigikohtu otsus, millega keelati kohalikel omavalitsustel (KOV) ja nende loodud vahendusettevõtetel kontrollimatult küsida vahendustasu. „Osad omavalitsused ja omavalitsuste volitatud MTÜd tegid aga samal päeval, kui riigikohus otsuse tegi, hankeid 10 aasta peale,“ rääkis Rüütelmann uuest lisandunud murest. Asja muudab murelikuks just see, et jäätmeturg muutub ja areneb kiiresti ning täna koostatud dokumendid ei ole kindlasti 5–6 aasta pärast enam pädevad. Ometi kuulutasid omavalitsused hanked kiiruga välja.
Ka Agu Remmelgase sõnul muudavad nn tulevikutehingud jäätmeturu seisu üpris muret tekitavaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele