Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2015 saavad Eesti vee-ettevõtted 106 miljonit eurot
KIKi andmetel on 2015. aastal kavas välja maksta 106 miljonit eurot.
2014. aastal valmisid veemajandusprojektid Põltsamaal, Harkus, Paides, Toilas, Pärnus ning teistes Eesti maakondades, teatas KIK.
Projektide elluviijad kasutasid aktiivselt omaosaluse katmise võimalusena sihtotstarbelist laenu. 2014. aasta lõpuks oli KIKi laenuportfelli maht kasvanud 114 miljoni euroni.
"Oleme seitsme aasta jooksul toetanud puhta joogivee ja kaasaegsete kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamist ligi 472 miljoni euroga, tänu millele on 100 tuhande inimese elutingimused paremad ning keskkond puhtam,“ ütles KIKi juhatuse liige Andrus Kimber. Tema sõnul jätkub veemajandusprojektide toetamine ka alanud rahastusperioodil.
2014. aastal algasid ka ehitustööd 7 Eesti linna tänavavalgustuse uuendamiseks ning Tallinna trammitaristu kaasajastamine, mis mõlemad parandavad suure hulga inimeste elukeskkonda.
CO2 kvoodimüügi raha suunati möödunud aastal keskkonnaprojektidesse 59 miljonit eurot, millest üle poole ehk 31 miljonit eurot läks koostootmisjaamade ja katlamajade rajamiseks ning soojustrasside uuendamiseks.
2014. aasta lõpuks oli KIK rahastamisperioodiks 2007-2013 mõeldud 789 miljonist eurost välja maksnud 683 miljonit (87%). Toetuste rakendamisega seotud rikkumiste määr oli alla 0,05%, mis on Eesti rakendusüksuste hulgas üks parimaid näitajaid.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist viieteistkümne aastaga toetust saanud üle 17 tuhande projekti.
Seotud lood
Riigikohtu otsusega jõustus tänavu jaanuaris jäätmeseaduse muudatus, mis keelas omavalitsustel panna oma mittetulundusühinguid teenust vahendama.
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus esitles Koduomanike V kongressil energiasäästlikke ja kauneid Eesti kodusid.
Tallinnas Sõpruse puiesteel on Eesti esimene ökobüroohoone, milles on tänu modernsetele lahendustele 50% soodsam küte ja 75% väiksem veekulu.
Tallinna Halduskohus määras kohtuistungi aja AS Tallinna Vesi ning Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses. Kohus alustab asja läbivaatamist tänavu 30. jaanuari istungil.
Tallinna külje alla kerkiv Järvekella elamurajoon on näide, kuidas konstruktiivne koostöö ja tänapäevane tehnoloogia muudavad ehitusprotsessi tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seitsmest A-energiaklassi ridaelamust koosnev arendus valmib ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi ning arendaja LAAM Kinnisvara koostöös. Esmakordselt Eestis kasutatakse ehitusel 100% roheelektrit ja hooned valmivad Welementi tehases toodetud puit-elementidest.
Enimloetud
5
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Vaata esinduslikke galeriisid, mis toimus, toimub ja mis sinna kõik tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele