Autor: Elen Luht • 10. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Selleks on olemas arendaja palgatud omanikujärelevalve,” ütles 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma. “Ainuke asi võib-olla ongi küsida, kui tihti on kokku lepitud omanikujärelevalve visiidid ja kas see on ikka nõuetekohaselt korraldatud.”

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on kortermajade ehitustel reeglina järelevalve mitmekordselt tagatud. Ehitajal on objektijuht, kes igapäevaselt selle eest vastutab. Arendaja tellib ka ise järelevalve eraldi ehitajast. “Meie praktikas on juhuseid, kus ostja lisaks ehitaja ja arendajapoolsele järelevalvele tellib enda järelevalve, kes tutvub kaetud tööde aktidega, tutvub sõlmedega, ehituspäevikutega, väljapakutud lahendustega ostja eest,” lausus Saksing ja selgitas, et see ei kehti enamasti suuremahuliste projektide puhul.

Alates novembrist Äripäeva erilehes Oma Maja jälgimise all olevasse Kasekodusse korteri ostnud Romi Agar ja Ave Jalakas eraldi järelevalvet võtnud ei ole. “Eramaja ehitades otsiks kindlasti kohe järelevalve, aga praegu on arendaja kinnitusel ehitusel ka nende poolt karm järelevalve peal. Sisetööde ja viimistluse puhul on asi teistmoodi, siis on juba rohkem enda asi kontrollida,” sõnas Agar.

Jalaka sõnul on sisetööde puhul eraldi järelevalve vajalik kasvõi juba seetõttu, et kvaliteedistandardi tingimustega tutvumiseks peaks palju aega võtma. “Kõik need standardid, millele ligi tahad pääseda, maksavad raha või siis tuleb minna raamatukokku ja võtta ette mahukas lugemine. Pigem palgata spetsialist ikkagi,” sõnas ta. Ning näiteks korteri vastuvõtmisele on neil plaanis siiski kaasa võtta spetsialist, kes kontrolliks, kas kõik seni tehtu vastab nõuetele.

Mis on mis? Ehitusjärelevalve vs omanikujärelevalve teostab kohalik omavalitsus ja üldiselt puututakse sellega kokku projekti jaoks vajalike lubade ja kooskõlastuste ajamisel, ehitusloa faasis ning samuti juba kasutusloa faasis. Tihtipeale aetakse sassi mõisted ehitusjärelevalve ning omanikujärelevalve ning arvatakse, et see on üks ja seesama asi, aga tegelikult on seal oluline vahe.

Ehitusjärelevalvet

Omanikujärelevalve, nagu nimigi viitab, peab tagama ehitise omanik. Kortermajade puhul on tavaliselt kuni ehitise valmimiseni ning korteriomandite üleandmiseni omanikuks arendaja. Kortermajade puhul palgatakse selleks eraldi konsultant, kuna kortermajade puhul on kõikvõimalikke kontrollimist niivõrd palju ning vastutus suur. Kontrollima peab kõike, alates projekti vastavusest reaalsetele töödele ning ehitustööde kvaliteedist kuni näiteks selleni, kas keskkonnaohutus on tagatud või mitte.

ALLIKAS: Mihkel Oiderma