Eesti uus planeerimisseadus vastuolus Euroopa hartaga

Järgneb Kaur Lassi arvamus.

Planeeringute koostamisel osalemist vähendatakse ka üld- ja detailplaneeringute puhul viies vahetu osalemise kirjalikuks. Kas me tõesti kiidame selle vaikides heaks? Teema on mingil põhjusel avalikkuse silmis liiga vähe tähelepanu omanud. Ilmselt on sellega nagu ehitamisega. Protestitakse siis, kui kopp maas, ehk antud juhul Põhiseaduse vastane uus seadus kehtiv. Aga siis on hilja ja ainus võimalus end kaitsta on kohtutee.

Demokraatliku planeerimise lõpetamise vastu on ühiselt välja astunud pea kõik, keda planeerimine puudutab. 29.01.2015 pöördusin ise Presidendi poole palvega planeerimisseadust mitte välja kuulutada, sest see on vastuolus Põhiseadusega ja Euroopa ruumilise planeerimise hartaga. Mõni päev pöördus samal teemal presidendi poole Eesti Planeerijate Ühing. 05.02.2015 tegid põhjaliku ühispöördumise Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Linnalabor.

06.02.2015 tegid ühispöördumise Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Palju lisa bürokraatiat kaasa toova seaduse vastu on protestinud ka selle koostamise käigus nii riigiettevõtted nagu AS Tallinna Sadam kui ka eraettevõtjad nii otse kui näiteks Eesti Projektbüroode Liidu vms liitude kaudu.

Seda tehes on hämmastav olnud kõigi ekspertide üksmeel, et uus seadus ei toimi, sest seda seadust on sedakorda koostanud Justiitsministeerium, kellel ei selleks olnud isegi õigust ega volitusi Vabariigi Valitsuse seaduse järgi!

Kuigi uue planeerimisseaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud seaduse vastuvõtmise vajalikkust ja seaduse mõjusid, ei ole selles analüüsitud põhjuseid, miks peaks planeerimisprotsessis kodaniku kaasa rääkimise õigust vähendama niivõrd ulatuslikult, kui seda tehakse. Ka pole selgitatud, mis põhjusel planeerimispõhimõtted pea peale keeratakse. Samuti pole selgitatud otseseid vastuolusid 1983. aastal Euroopa Nõukogu liikmesmaade planeeringuministrite konverentsil Torremolinoses heaks kiidetud Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise hartaga. Harta toob välja, et “Regionaalse/ruumilise planeerimise poliitika peab kõikidel tasanditel tuginema aktiivsele kodanikuosalusele.”  Hartas ei ole öeldud, et riigi planeerimine on eriplaneering ja sinna kodanike ei kaasata!

Aga ometi just see on Eestis praegu teoksil. Ainuke kaitseliin demokraatia püsimises ja harta põhimõtete jälgimises on täna veel President ja avalikkuse võimekus demokraatia püsimist kaitsta.

Fakt on see, et Justiitsministeeriumi poolt ei ole avalikkust teavitatud, et nende kaasamine kaob sisuliselt ära riigi eriplaneeringu koostamisel ning olulisel määral vähenev detailplaneeringute koostamisel.

Veelgi enam Justiitsministeerium on avalikkusele oma pressiteade vahendusel hoopis seni pidevalt valetanud ja nii Justiitsministeerium kui ka Riigikogu on demokraatliku diskussiooni tapnud. Esitasin selle kohta ka faktilised üksikasjalikud selgitused Presidendile. Saab näha kas demokraatia ja õiguskindlus siiski võidavad senise lausdemagoogia ja valetamise. Ja kui ei võida siis ei tasu ka poliitikutel enam imestada, miks kodanikud siit riigist lahkuvad!

On viimane aeg siiski suuta vaadata kogu tervikpilti ja mõista demokraatliku planeerimise tähtsust igal riigi arengu kavandamise tasandil. Kõrgeim riigivõimu kandja Eestis on siiski rahvas. Rahva tahe on valede alusel läbi surutud seadus.

 

Autor: Haldusuudised.ee