Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko juht: eestlane pole nõus kolm aasta ehitusplatsil elama
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink võrdles Äripäeva Kinnisvarakonverentsil kinnisvaraturgu kolme Balti riigi pealinnas.
Trinki sõnul oli Leedus eelmise aasta esimene poolaasta üsna aktiivne, II poolaasta on olnud vaikne. "Riia oli uute korterite turu mõttes mõjutatud Venemaa ostjatest ja turgu on mõjutanud see, millised tingimused kehtivad elamislubade taotlemisele. Riia korteriturg on võrreldes Vilniusega passiivne. Tallinnas ja Vilniuses on vanade ja uute korterite hinnavahe üsna väike."
Vilniuses jõudis uute korterite pakkumine eelmise aasta lõpus 4000 peale, tehinguid oli eelmisel aastal 2700 ringis. "Leedus on palju kortereid ehitatud just kõige odavamas segmendis - kesklinnast eemale. Samas kesklinnas on uusi kortereid suhteliselt vähe. Leedus tuleb ilmselt kinnisvaraturul mõttepaus, na kohanevad euroga, uute hindadega," lisas Trink.
Riias on tema sõnul keerulisem seis nii tegutsemise kui ka ennustamise osas. "Oleme seal ettevaatlikumad, valime ise arendustempot. 20-25 protsenti Riia korteritest ostavad venelased, kui nüüd oluliselt karmistati elamisloa saamise nõudeid ja seetõttu oli peale 1. septembrit müügis kolmekuuline paus. Samas pole võtmeküsimus enam venelaste osakaal turul, vaid pankade finantseerimistingimused. "Võtmed tagasi" poliitika mõjutab seal väga negatiivselt kinnisvaraturgu, sest kui omafinantseerimisnõue on 30-50 protsenti, siis külmutab see turu pikaks ajaks," rääkis Trink.
Kui aga eestlane ostab korteri uude majja, ei ole ta nõus elama kolm aastat ehitusplatsil, ütles ta. "Samas leedukas ostab korteri halli karbi kujul. Me ei ole ka suutnud leedukaid ära veenda, et nad korterit teistmoodi ostaksid."
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
5
6
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Viimased uudised
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata, mis seal toimus ja milline hoone sinna tuleb
Eesti Arhitektide Liit: Praeguste tingimustega hangitakse 19 miljoni euro eest 187 114 m2 hoone mittetoimiva vana lahenduse vormistamist
Konverentsid
Hetkel kuum
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele