Autor: Aira Tammemäe • 9. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Turvakonverents 2015: turvalisuse eest vastutab küla ja vald ise

Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt keskendus tänasel Äripäeva Turvakonverentsil küsimusele, kuidas tagada turvalisus kogukonnas.

Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt keskendus tänasel sündmusel Turvakonverents 2015 teemale, kuidas tagada turvalisus kogukonnas.

Siseturvalisuse arengukava üldeesmärgiks on Küüti sõnul tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad turvalisema riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Tähtis on Küüti sõnul ka, et iga kodanik annaks oma panuse turvalisusesse. Kogukonnakeskse lähenemise mõte on see, et kui riik tagab avalikku korda kogukonnas, siis in on selles suhtes erinevad ootused.

Näiteks tõi Küüt tööstuspiirkonnad ja selle, et neis esilekerkivad probleemid on erinevad. Riik ei saa tema sõnul arvestada kõikide erinevate kogukondade eripäradega. "Kogukonnas on vajalik luua platvorm, kus just kogukond võtab kokku osapooled ning koos arutatakse läbi inimkeskkonnast, looduslikest eripäradest ja näiteks tööstusest tulenevad võimalikud riskid, pannakse seega paika turvalisuse riskid ning elimineeritakse või viiakse miinimumini just need, mis ohustavad selle konkreetse kogukonna heaolu. "See mudel tuleks käima saada. See puudutab nii politseid, päästeametit kui ka näiteks Eesti Energiat," märkis Küüt.

Küüt tõi näite, et arutelul Saaremaal tuli välja, et nende kõige olulisem turvarisk on elektrikatkestus. "Mina nagu eeldaks, et kuritegevus, kuid piirkondades võib see olla väga erinev. Sellest tulebki lähtuda," selgitas Küüt ning tõi teise näite joodikutest poe juures. "Muudkui joovad. Kutsume politsei, homme on nad jälle tagasi, jälle politsei kohal. See ei ole ju lahendus, tuleb minna põhjuse juurde. Kuni selleni välja, et võimalik, et see polegi probleem." Hilisemas arutelus pakuti sellise olukorra lahendamiseks näiteks kooskäimiskoha likvideerimist, spetsiaalse kogunemiskoha loomist, mis ei häriks tavakodanikke ning turvameeskonna tellimist, kes lihtsalt seisaks autoga sellistes kogunemiskohtades ning tagaks juba pelgalt kohalolekuga turvalisuse. Küüdi sõnul on see tüüpiline nn "kuri probleem", sellel on kombeks korduda ja reeglina kukkub lahendamine erinevate ametite vahele. "Enne ei juhtu midagi, kui kõik osapooled panevad käed külge ja kusagilt peab tulema initsiatiiv. See saab tulla eelkõige kogukonnalt," võttis Küüt teema kokku.

 

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474