Autor: kinnisvarauudised.ee • 19. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SEB: kodulaenude portfell Eestis ja Leedus veidi kasvab, kuid Lätis väheneb

2014. aastal kasvas kodulaenude portfell Eestis 2,8 ja Leedus 1,8 protsendi võrra. Kasv oli kiirem kui varasematel aastatel ja on veelgi kiirenemas, näitab värske SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

Uute pangalaenude maht oli 2014. aastal Eestis 19,5 protsenti ja Lätis 12,3 protsenti suurem kui 2013. aastal. Vastavalt Leedu Pankade Liidu ja kodulaene väljastavaid panku ühendava organisatsiooni Busto paskolu draudimas (UAB) statistikale kasvasid uute laenude mahud Leedus aasta esimesel poolel 30 ja teisel poolel ca 20 protsenti.

Lätis ületab tagasimakstud laenude maht uute laenude mahu, mistõttu eelmisel aastal vähenes portfell 2013. aasta lõpu seisuga võrreldes 6,7 protsenti. Osa Läti peresid on endiselt hädas enne majanduskriisi võetud laenukohustustega ning see avaldab mõju kogu laenuturu arengule. Enam kui 90 päeva võlgnevuses kodulaenude osakaal oli 2014. aasta lõpus Lätis koguni  8 protsenti kogu eluasemelaenude mahust. Juulist 2014 pärinevate andmete alusel oli Leedu 60 ja enam päeva võlgnevuses kodulaenude määr 6,5 protsenti portfellist. Eesti vastav näitaja 2014. aasta lõpus ulatus vaid ühe protsendini kogu kodulaenude mahust. 

“Huvi kodulaenude vastu on kõigis kolmes Balti riigis kasvanud, mille üks olulisi põhjuseid võib olla ka jätkuv objektiivne elamistingimuste parandamise vajadus. Vastavalt Euroopa Liidu elamistingimuste ja sissetuleku uuringule (EU –SILC) on Balti riikide elanike elamistingimused Euroopa Liidu keskmisest kehvemad- meie keskmine eluase on Euroopa keskmisega võrreldes 2/3 väiksem,“ selgitas kodulaenu vajadust SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas. 

Teiselt poolt – 2000ndate esimese poolega võrreldes ollakse täna laenuvõtmise otsuste tegemisel märksa ettevaatlikumad, kuna jätkuvalt peetakse meeles majanduskriisi tulemusena tekkinud raskusi laenude tagasimaksmisel. Uute laenude mahud on pigem buumieelsel tasemel. Märkimisväärse osa kinnisvaratehingutest finantseerivad ostjad omavahenditest. Kui ebastabiilne poliitiline olukord naaberriikides Balti perede kindlustunnet oluliselt ei mõjuta, on ka kogu 2015. aastal oodata uute kodulaenude mahu ja lepingute arvu kasvu. Laenukasv jääb ilmselt siiski alla keskmise palgakasvu Eestis ja Leedus, mis tähendab, et suhteline leibkondade laenukoormus sissetulekuga võrreldes ei kasva. 

Autor: kinnisvarauudised. ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474