Riigikohtus leidis, et kui korteriomandi kasutamine on vastuolus selle sihtotstarbega, tuleb selline kasutus keelata.
Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise.
Samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise, tõdesid advokaadivüroo Glikman Alvin & Partnerid kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist Martina Proosa
büroo uudiskirjas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega keelatud. Kasutusloas oli ehitise kasutamise otstarbeks lisaks elamule märgitud ka ilu- ja isikuteenuse osutamisega seotud hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun. Tegelikkuses peetakse vaidlusalustes ruumides aga tantsustuudiot ja seal antakse tantsutunde.
Riigikohus märkis otsuses, et tantsustuudio pidajatel on võimalik vastavalt ehitusseadusele ja korteriomandiseadusele koos korteriomanike enamusega taotleda vaidlusaluste ruumide kasutusotstarbe muutmist. Kasutusotstarbe muutmiseni ei ole tantsutundide andmine lubatud.
Seotud lood
Riigikohus rahuldas kinnisvaraäriga tegelenud ning tänaseks pankrotis ettevõtte Tungren ASi enam kui miljoni eurose hagi Uno ja Luule Kasevälja vastu, mille järgi tuleb viimastel tasuda Tungrenile ostutehingu ettemaks.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.