Autor: Eva Kiisler • 8. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vähem mängib parkimiskoha olemasolu rolli kesklinnas asuvate ühetoaliste korterite üüriklientide puhul. Selliseid kortereid üürivad enamjaolt noored ja tudengid, kes autot ei oma ning parkimiskohast puudust ei tunne. Suuremate korterite klientide puhul aga saab tihti kodu valikul määravaks kindla parkimiskoha olemasolu. Kui kaalukausile on jäänud kaks samaväärset objekti, millest ühel on parkimiskoht olemas, saab 90% tõenäosusega valituks see korter. Inimesed on mugavad ning linnalt elaniku parkimiskaardi taotlemist ja iga päev autodest ummistunud tänavatel uue parkimiskoha otsimist peetakse tülikaks.

Kalamaja piirkonna kliendiks on siiani olnud pigem üksik inimene või väiksem noor pere. Seda on tinginud asjaolu, et miljööväärtuslikes puumajades on korterid enamjaolt üsna väikesed. Samas pakub Kalamaja piirkond oma parkide, loodusläheduse ja paljude lastele suunatud tegevuste näol ideaalset keskkonda laste kasvatamiseks. Sestap on viimastel aastatel piirkonda lisandunud uusarendusi, mis pakuvad ka suuremaid kortereid, pidades silmas just nimelt põliseid Kalamaja piirkonna austajaid, kelle pere on laienenud ning kes seisavad ruumipuuduse probleemi ees.

N-ö minevaim kaup on aga endiselt massist erinevad, naturaalse materjalikasutusega renoveeritud korterid Kalamajale omastes puumajades. Eelistatud on heas korras majad, toimiva korteriühistuga. Puudus on vanemates majades asuvatest kolme ja enama toaga pindadest, mille turule tulles kliendid aktiivset huvi üles näitavad. Võib öelda, et klient on muutunud teadlikumaks ning üha enam kuuleb küsimust: “Kas kindel parkimiskoht on kinnistatud korteriomandi juurde?” Seda pigem suuremate korterite vastu huvi tundvate lastega perede puhul. Harv pole ka juhus, kus vajatakse kahte parkimiskohta.

Uusarenduste puhul ei ole kliendi jaoks probleem kindla parkimiskoha eest välja käia ka 6000 eurot. Nagu Tallinna teistes linnajagudeski, on parkimine olulise tähtsusega selleski piirkonnas. Noorte ning lasteta perede jaoks kindel parkimiskoht elulise tähtsusega siiski ei ole, kuna üha enam on piirkonnas süvenenud jalgrattakultuur ning autoga külaliste korral on enamikul tänavatel siiani olnud võimalik parkida tasuta.

Loodetavasti rajatakse tulevikus Kalamajja rohkem kergliiklusteid, et luua skandinaavialiku jalgrattakultuuri võimalus. See oleks kindlasti ka üks lahendus praegusele autodest ummistunud tänavate probleemile. Vähendades noorte seas auto kasutamise vajadust parema ühistranspordi ja kergliiklusteede väljaehitamisega, laheneks suure tõenäosusega ka mitut autot omavate korterielanike parkimiskohtade nappus.

Pikemalt loe Tallinna parkimisprobleemidest  7. detsembri Äripäeva kinnisvararubriigist.