Autor: Eva Kiisler • 11. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ventileeritavad fassaadid trügivad elamuehitusse

EKFML juhatuse liige Peeter Kärp
Autor: Meeli Küttim
Kui varasematel aastakümnetel kasutati ventileeritavaid fassaade peamiselt büroo- ja ühiskondlike hoonete juures, siis viimastel aastatel leiavad need üha rohkem kasutamist ka uute eramute ehitamisel ning renoveerimisel.

Fassaadilahendused jagunevad laias laastus kaheks: ventileeritavad süsteemid ning klassikalised krohv- ja tellisfassaadid. Ventileeritavas süsteemis on fassaadikatte tagune hästi tuulutatav. See tagab fassaadikatte pikaealisuse ning hea välimuse, kirjutab Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse liige Peeter Kärp Äripäeva erilehes Oma Maja.

Ventileeritavate süsteemide valik on lai, fassaadikattena võib kasutada nii puitu, keraamikat, metalli, tehiskui looduskive, samuti komposiitmaterjale. Rahvasuus nimetatakse selliseid fassaadisüsteeme hingavateks, kuid see väljend ei iseloomusta ehitusfüüsikalise protsessi tegelikku sisu.

Kõige uuemaks ning vastupidavamaks on ventileeritav krohvifassaad, kus viimistluskrohv kantakse tsementkiudvõi muust materjalist alusplaadile, ning selle taga on õhuvahe, mis võimaldab läbi piirde tungival veeaurul fassaadipinda kahjustamata välja tuulduda. Selline fassaadilahendus on Eestis tema kõrge hinna tõttu uudne, aga mujal juba palju kasutatav. Eriti sobiv on see meie kliimas, kus enamiku aastast on sise- ja välistemperatuuri vahe suur ning sellest on tingitud intensiivne veeauru liikumine soojemast ruumist külmemasse – õue.

Ventileeritavate süsteemide kasvavat populaarsust väljendab ka klassikaliste kivi- ja krohvifassaadide kavandamine ventileeritavatena. Eestis kasutatakse kahjuks neid veel harva, põhjuseks teadmiste kasinus ning esmapilgul kallim hind. Tegelikult ehituse momendil odav lahendus osutub tavaliselt kasutuse ajal vastupidi märgatavalt kallimaks kõrgete hoolduskulude ning lühikese eluea tõttu.

Loe artiklit täismahus Oma Majast.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474