Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paneelmaja rõdu võib muutuda ohuallikaks
OÜ Rõduklaasid juhataja Janek Partsi hinnangul on probleemiks just vanemad hooned, millest enamik vajaks remonti. Buumiaegsed ehitised on seevastu veel suhteliselt uued, mistõttu projekteerimis- ja ehitusvigade mõjud pole rõdudel veel eriti tuntavad, kirjutab Äripäev.
OÜ Tõnu Jõgi Inseneribüroo omaniku, ehitusinsener Tõnu Jõgi sõnul esineb aga ka buumiaegsetes ehitistes ebapiisavaid kinnituslahendusi, kuigi harva. "Sagedamini on neid nõukogudeaegsetes hoonetes ja seda nii rõdupõrandate kui ka -piirete puhul," märkis ta.
"Neid vigu on mitteasjatundjal väga raske avastada, kuna visuaalselt on enamasti kõik korras, samas kinnitus võib olla kas ohtlikult nõrk või ilmastiku käes kiiresti amortiseeruv,” rääkis Jõgi.
Nõukogudeaegsete hoonete puhul esinevad Jõgi sõnul ohtlikud olukorrad mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel. „Varisemisohtlikke põrandaid tuleb ette suhteliselt harva. Raudbetoonist rõdupõranda korral ei ole vaja karta, et põrand võiks ilma mingite eeltunnusteta kogu täiega alla kukkuda. See tõenäosus on pea olematu,” sõnas Jõgi, lisades, et betoon annab oma probleemidest märku mõranemiste või praoga eraldatud piirkonna äravajumisega.
Jõgi sõnul on tüüpilisemad probleemid piirdekonstruktsiooni vigastused ja kinnituste lahtitulekud. Teine sagedasem probleem on rõdu betoonist põrandaplaadi serva ulatuslik lagunemine, mille tagajärjel võivad betoonitükid lahti murduda ja kukkudes tekitada varalist kahju või ka olla ohtlikud all viibivatele inimestele.
Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ juhatuse liikme ja ehitusteadlase Karl Õigeri sõnul on esimesteks ohumärkideks reeglina pudenevad krohviriismed ja rooste tekkimine.
Pikemalt loe rõdude korrashoiust 16. detsembri Äripäevast.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
4
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
5
Viimased uudised
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Konverentsid
Hetkel kuum
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele