Paneelmaja rõdu võib muutuda ohuallikaks

OÜ Rõduklaasid juhataja Janek Partsi hinnangul on probleemiks just vanemad hooned, millest enamik vajaks remonti. Buumiaegsed ehitised on seevastu veel suhteliselt uued, mistõttu projekteerimis- ja ehitusvigade mõjud pole rõdudel veel eriti tuntavad, kirjutab Äripäev.

OÜ Tõnu Jõgi Inseneribüroo omaniku, ehitusinsener Tõnu Jõgi sõnul esineb aga ka buumiaegsetes ehitistes ebapiisavaid kinnituslahendusi, kuigi harva. "Sagedamini on neid nõukogudeaegsetes hoonetes ja seda nii rõdupõrandate kui ka -piirete puhul," märkis ta.

"Neid vigu on mitteasjatundjal väga raske avastada, kuna visuaalselt on enamasti kõik korras, samas kinnitus võib olla kas ohtlikult nõrk või ilmastiku käes kiiresti amortiseeruv,” rääkis Jõgi.

Nõukogudeaegsete hoonete puhul esinevad Jõgi sõnul ohtlikud olukorrad mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel. „Varisemisohtlikke põrandaid tuleb ette suhteliselt harva. Raudbetoonist rõdupõranda korral ei ole vaja karta, et põrand võiks ilma mingite eeltunnusteta kogu täiega alla kukkuda. See tõenäosus on pea olematu,” sõnas Jõgi, lisades, et betoon annab oma probleemidest märku mõranemiste või praoga eraldatud piirkonna äravajumisega.

Jõgi sõnul on tüüpilisemad probleemid piirdekonstruktsiooni vigastused ja kinnituste lahtitulekud. Teine sagedasem probleem on rõdu betoonist põrandaplaadi serva ulatuslik lagunemine, mille tagajärjel võivad betoonitükid lahti murduda ja kukkudes tekitada varalist kahju või ka olla ohtlikud all viibivatele inimestele.

Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ juhatuse liikme ja ehitusteadlase Karl Õigeri sõnul on esimesteks ohumärkideks reeglina pudenevad krohviriismed ja rooste tekkimine.

Pikemalt loe rõdude korrashoiust 16. detsembri Äripäevast.