Droonide aeg jõuab ka turvaturule, aga mitte praegu, kirjutab G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun.
Turvaettevõtted vajavad oma tööks oluliselt töökindlamaid ja funktsionaalsemaid mehitamata lennuvahendeid kui igaühele hõlpsasti kättesaadavad droonid, mida saab kasutada hobitegevuseks, tõdeb G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun .
Droon on suurepärane töövahend vaatluse tegemiseks suurel maa-alal, keerulistes maastikutingimustes ja öisel ajal infrapunakaameraga. Neis oludes toob ta ekraanile kompaktse pildi ja muudab rikkumised kergesti märgatavaks.
Võrreldes valvekaameratega on droonid paindlikumad ja ei vaja eraldi infrastruktuuri nagu kaablivedu, andmeside ja muu. See tähendab, et kui turvaettevõtte töö lõpeb ühel objektil, saab töövahendid suurema vaevata viia üle järgmisse kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
G4S kasutab droone naftaplatvormidel, samuti on neid testitud Aasias naftatorude valveks.
Eestis on firma katsetanud erinevaid droonimudeleid nii tehnilises valves kui ka rannavalves. Paraku pole pakutud lahendused olnud piisavalt töökindlad ja efektiivsed et kaaluda üles praegu kasutatavaid lahendusi.
Droonide kasutusest turvalisuse tagamisel saab pikemalt lugeda
Äripäevast.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.