400 rendilepingut riigivaraga

Riigivara anti rendile kõigis Eesti maakondades. 2015. aastal suunati renti kõige enam maid Harjumaal ja kõige vähem Hiiumaal. Harju maakonnas oli enampakkumisel kokku 177 kinnisasja, kasutusala pindalaga 1507 ha, mis moodustas 34% kõigist rendis olnud kinnisasjadest. Kõige vähem riigimaid oli rendi enampakkumisel Hiiu maakonnas - 4 kinnisasja kogupindalaga 20 ha.

Kõige rohkem rendilepinguid sõlmiti 2015. aastal Harju maakonnas - 148 kinnisajale, kasutusalade kogupindalaga 1349 ha. Kõige vähem rendilepinguid sõlmiti Hiiu maakonnas - 3 kinnisajale, kasutusalade pindala kokku 19 ha. 56 kinnisasja osas kasutasid seni maad õiguslikul alusel (valdavalt ajutise kasutamise lepinguga) kasutanud isikud eelisõigust.

Kõige hinnatumad põllud on Tartu- ja Jõgevamaal

Põllumaa rendi keskmine alghind oli vahemikus 39-151 eurot/ha. Enampakkumisel kujunenud keskmised kasutustasud jäid vahemikku 63-200 eurot/ha. Kõige kõrgemaks kujunes kasutustasu Tartu maakonnas - 200 eurot/ha (alghinna keskmine 151 eurot/ha), kõige madalam kasutustasu kujunes Pärnu maakonnas - 63 eurot/ha (alghinna keskmine 39 eurot/ha).

Üldisest tasemest kõrgemaks kujunesid kasutustasud veel Jõgeva maakonnas - 128 eurot/ha, Saare ja Viljandi maakonnas - 120 eurot/ha ning Võru maakonnas - 119 eurot/ha. Rendihinna suur erinevus sõltub peamiselt maa asukohast, kvaliteedist ja põllumaa nõudlusest vastavas piirkonnas.

Kokku on Maa-amet aastatel 2005-2015 põllumajanduslikule rendile andnud 1139 kinnisasja, kasutusala pindalaga 15 931 ha. Sõlmitud rendilepingutest laekub riigieelarvesse iga-aastaselt tulu kokku 1,57 miljonit eurot.