Kaugloetavat arvestit elaniketa majja ei paigaldata

Vabariigi valitsuse eelmisel nädalal kinnitatud võrgueeskirja muudatus optimeerib kaugloetavate elektriarvestite paigaldamise kulusid, samas pikendab see  ka Narva Elektrijaamade vanade energiaplokkide tööaega ja defineerib päikeseelektrijaama mõiste. Muudatuse kohaselt paigaldatakse arvestid 1. jaanuariks 2017 ainult nendesse tarbimiskohtadesse, kus toimub reaalne elektri tarbimine. Sinna, kus ei ole kolme viimase aasta jooksul elektrit kasutatud, paigaldatakse kaugloetav arvesti alles siis, kui tarbimine taastub. Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on eesmärk suure investeeringu, suurusjärk 1,5 miljonit eurot, mõistlik ajatamine ja võib-olla ka ebavajaliku investeeringu vältimine. „Näiteks tühja korterisse või majja, kus inimesed ei ela ja elektrit ei tarbi, pole mõtet uut arvestit paigaldada enne, kui on tulnud elanikud,“ ütles ta.

Mikrotootja elu lihtsustub?

Võrgueeskirja muudatus defineerib ka päikeseelektrijaama mõiste ja sätestab selle võrguga ühendamise tingimused. Lisaks täpsustatakse ja lihtsustatakse elektri mikrotootjate (tootmisseadmed kuni 15 kW võimsusega) võrguga ühendamise tingimusi, näiteks ei pea sellise elektrijaama elektriosa projekti enam võrguettevõtjaga kooskõlastama. Eeskiri pikendab Narva Elektrijaamade vanade energiaplokkide kasutamist, kuni keskkonnanõuded seda võimaldavad. Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam on viinud ellu väävliheitmete ja lämmastikuheitmete vähendamise projektid, mille tulemusena vastavad heitmed Euroopa Liidu nõuetele.