Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühisrahastamiseni jõuavad 5-7% projektidest
Kinnisvara ühisrahastamise platvormipakkuja Crowdestate OÜ tegevjuht Loit Linnupõld märkis eelmisel nädalal toimunud Äripäeva Kinnisvarakonverentsil, et väljamakseid investoritele on nende projektidest tehtud praeguseks umbes 1,8 miljoni euro väärtuses ning keskmine investeeringu mediaansumma on 700 – 800 eurot.
Linnupõld lisas juurde, et kui aasta tagasi oli ettevõtte platvormiga liitunud 1300 investorit, siis praeguseks on neid inimesi juba umbes 6000 ning esimesed väljamaksed suurendavad huvi platvormi vastu veelgi.
„Seni paljude tavainvestorite jaoks kättesaamatu varaklass nagu investeerimine kinnisvarasse on läbi ühisrahastamise muutunud kättesaadavaks tagasi,“ selgitas ta lisaks. Aastate jooksul arendatud Crowdestate rahakaasamise tehniline võimekus on tema sõnul sadades tuhandetes eurodes tunnis. „Ka arendajad on ühisrahastamise hüvedest aru saanud.“
Siiski on ettevõttes Linnupõllu sõnul kinnisvaraprojekte valitud hoolikalt ja pigem kvaliteedile kui kvantiteedile rõhudes. „Oleme pooleteise aastaga vaadanud läbi veidi üle 250 investeerimisideed ning julgenud välja tulla neist neljateistkümnega, mis tähendab seda, et umbes 5-7% projektidest jõuavad päris rahastamiseni.“
Kinnisvaraarendajad peaksid Linnupõllu sõnul arvestama, et isegi kui kinnisvaraarendus sobib, läheb ideest rahastamiseni vähemalt kolm-neli nädalat, kuigi tehniliselt oleks see võimalik isegi nädalaga. „Nii et kui on soov oma kinnisvaraprojekti investoreid ühisrahastamise kaudu leida, siis säärase ajaga peab arvestama.“
Äripäeva Kinnisvarakonverents on potentsiaalsete klientide, investorite, ehitajate, arendajate ja vahendajate kohtumispaik, mis sel korral toimus 10. veebruaril Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele