Riigikontrolli audit näitab, et kohalikud omavalitsused peaksid oma territooriumil olevatele ohtlikele ehitistele rohkem tähelepanu pöörama ja nõudma nende lammutamist või ohutuks muutmist.

- – Poolelijäänud ja kõrvalistele isikutele avatud kortermaja Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Aru tn 5 paikneb vahetult asustatud korrusmajade kõrval. Samas kõrval on ka teine samasugune poolelijäänud kortermaja.
- Foto: Riigikontroll
Riigikontroll vaatles auditis, kas omavalitsused sekkuvad, kui ehitised, mille omanik selle korrashoiu eest ei hoolitse ja mille uksed-aknad on lõhutud, muutuvad ohtlikuks. Kuigi terviklik ülevaade selliste hoonete arvust Eestis puudub, oli neid 2015. aastal Päästeameti hinnangul üle 1200. Peale nende hoonete võivad inimestele ohtu põhjustada muud ehitised – katmata kaevud, maa-alused mahutid ja keldrid.
Auditis välja valitud ehitised paiknesid kõik käidavas kohas ning püsivalt asustatud eluhoonete läheduses. Ehitised asusid 15 omavalitsuses ning enamik neist olid Päästeameti andmetel ohtlikud juba 2014. aastal. Kokku 79 ehitistest olid auditi lõppedes endiselt ohtlikus seisus 55 ehitist, 5 ehitist oli lammutatud ning 19 juhul oli oht muul viisil likvideeritud. Era- või riigimaal asuvast 59 ehitistest ei olnud 22 juhul omavalitsused ohule üldse reageerinud, näiteks ei ole algatatud ohtliku ehitise omaniku suhtes menetlust.
Avaldame valiku ohtlikumatest hoonetest Eestis. Põhjalikuma galeriiga saad tutvuda
ehitusuudised.ee veebis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.