Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korterite hind on saanud piduri, aga tehingute arv pole kukkunud
Tallinna-Tartu korterite hinnad on alates 2009. aasta kriisi põhjas olnud hinnasügavikust kiiresti kasvanud. Alates 2014. aastast on tehingutes järjest enam tõusnud uute korterite osakaal.
Kuni 2014. aastani oli kahe suurema linna hinnatõus põhjendatud kinnisvara väärtuse kasvuga ehk koduostjad olid nõus vara soetamise eest maksma järjest rohkem ja rohkem. Väärtuse tõusu ehk kõrgema hinna maksmise valmiduse taga olid vähenev tööpuudus ning tõususuunas liikuvad sissetulekud, mida toetas laenutingimuste kaudu nüüdseks juba nullist allapoole kukkunud euribor.
Tänavuse aasta esimese kvartali mittetäielike andmete baasil oli Eesti korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 978 eurot, mis on 0,3 protsenti aastatagusest vähem. Veel kvartal varem näitas aastane hinnamuutus 10,4 protsenti plussi. Eesti korteritehingute mediaanhind ehk hind, millest pooled tehingud tehakse kallimalt ja pooled odavamalt, oli käesoleva aasta alguses 1078 eurot ruutmeeter. See näitaja on aastatagusest 2,0% kõrgemal.
Hindu tõstis tehingute struktuurimuutus
Alates 2014. aastast hakkas elamispindade pakkumine nii uute kui vanemate korterite sektoris kiiresti kasvama. Pakkumiste arvu plahvatuslik suurenemine pani kinnisvara väärtuse tõusmisele pidurid peale. Siiski jätkasid keskmised korteritehingute hinnad tõusu, kuid seekord oli hinnatõusu taga mitte kinnisvara väärtuse kerkimine, vaid asjaolu, et tehingute struktuuri hakkas lisanduma järjest enam ja enam uusi kortereid. Uute ehk keskmisest kallimate korterite tehingutesse lisandumine tõstis tehingute koguarvu keskmist hinnataset ilma, et kinnisvara väärtus oleks olulisest muutunud.
Pikemalt loe Tõnu Toomparki analüüsi Äripäeva kinnisvara märtsi kuukirjast.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
“Tore, et nad sotside eelnõud toetavad”
Konverentsid
Hetkel kuum
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele