Kuni 2014. aastani oli kahe suurema linna hinnatõus põhjendatud kinnisvara väärtuse kasvuga ehk koduostjad olid nõus vara soetamise eest maksma järjest rohkem ja rohkem. Väärtuse tõusu ehk kõrgema hinna maksmise valmiduse taga olid vähenev tööpuudus ning tõususuunas liikuvad sissetulekud, mida toetas laenutingimuste kaudu nüüdseks juba nullist allapoole kukkunud euribor.
Tänavuse aasta esimese kvartali mittetäielike andmete baasil oli Eesti korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 978 eurot, mis on 0,3 protsenti aastatagusest vähem. Veel kvartal varem näitas aastane hinnamuutus 10,4 protsenti plussi. Eesti korteritehingute mediaanhind ehk hind, millest pooled tehingud tehakse kallimalt ja pooled odavamalt, oli käesoleva aasta alguses 1078 eurot ruutmeeter. See näitaja on aastatagusest 2,0% kõrgemal.
Hindu tõstis tehingute struktuurimuutus
Alates 2014. aastast hakkas elamispindade pakkumine nii uute kui vanemate korterite sektoris kiiresti kasvama. Pakkumiste arvu plahvatuslik suurenemine pani kinnisvara väärtuse tõusmisele pidurid peale. Siiski jätkasid keskmised korteritehingute hinnad tõusu, kuid seekord oli hinnatõusu taga mitte kinnisvara väärtuse kerkimine, vaid asjaolu, et tehingute struktuuri hakkas lisanduma järjest enam ja enam uusi kortereid. Uute ehk keskmisest kallimate korterite tehingutesse lisandumine tõstis tehingute koguarvu keskmist hinnataset ilma, et kinnisvara väärtus oleks olulisest muutunud.
Pikemalt loe Tõnu Toomparki analüüsi Äripäeva kinnisvara märtsi kuukirjast.