20. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsus üritab uue seadusega kaugkütte hinda alandada

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on eesmärk tagada tarbijale kaugkütte võimalikult soodne hind.
Autor: Eiko Kink
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis valitsusse kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, mille siht on soojusettevõtjate suunamine stabiilsemate, keskkonnasäästlikumate ja odavamate hindadega kütuste kasutamisele.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on eesmärk tagada tarbijale kaugkütte võimalikult soodne ja stabiilne hind koos tõhusalt korraldatud soojusvarustusega. „Kaugkütte hinna vähendamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja stabiilset regulatsiooni. Investeerides paremasse tehnoloogiasse ja odavamat kütust kasutavatesse seadmetesse väheneb hind tarbijale ja ettevõtjal on võimalik saada investeeringult kõrgemat tulu,“ lisas minister.

Teine oluline muudatus puudutab soojuse piirhinna kooskõlastamise kohustust. Nimelt ei pea tulevikus tõhusalt tegutsevad ettevõtted oma müüdava soojusenergia piirhinda Konkurentsiametiga kooskõlastama. „Ettevõtted, kelle toodetud soojuse hind jääb alla põhjendatud taseme, ei pea enam Konkurentsiametiga hinda kooskõlastama ja seeläbi väheneb neile riigipoolne bürokraatia,” sõnas minister.

Eelnõu määrab ka suuremates võrgupiirkondades tegutseva soojusettevõtjale taustakontrolli tegemise nõude. Eelkontrolli peab läbima ka üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnas tegutseva katlamaja või soojustorustiku ostja. Seeläbi välditakse, et elutähtsa teenuse osutajaks saaks keegi, kes võiks ohustada teenuse järjepidevat toimimist ja seeläbi energiajulgeolekut. Üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnad on Tallinna, Narva, Tartu, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendatud võrgupiirkond ning Sillamäe, Pärnu, Viljandi ja Jämejala, Kuressaare, Võru, Haapsalu ja Paide võrgupiirkond.

Eelnõu kohaselt peavad kohalikud omavalitsused, mille kaugküttepiirkonnas tegutseb üle 50GWh tootmismahuga soojusettevõtja või mis soovivad kaugkütte piirkonda luua või muuta, võtma vastu hiljemalt 2017. aasta lõpuks soojusmajanduse arengu kavandamise otsuse, kus nähakse ette kaugkütte võrgupiirkonna vähemalt 10 aasta tulevikuperspektiivi. Otsuse aluseks oleva analüüsi koostamiseks on riik loonud toetusmeetme, millega saab katta kuni 90 protsenti analüüsi kuludest. Toetusmeedet koordineerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eelnõu on töötatud välja koostöös Konkurentsiameti ning Eesti kaugkütteettevõtjaid koondava Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühinguga. Eelnõu on planeeritud jõustuma 2016. aasta 1. juulil. Eestis on kaugkütte osakaal soojustarbimises Euroopa Liidu riikidest kõrgeim, ulatudes 70 protsendini.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Külli KaljulindReporter-toimetaja Tel: 58 223 022
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474