Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaugküttesektor areneb, nõuded ei tule järele
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil esitletakse värsket uuringut, kust selgub, et hoonetele ette nähtud energiatõhususe nõuete arvestuse põhimõtted on ajale jalgu jäänud ja ei arvesta arengutega kaugküttesektoris.
Ühingu esimees Andres Veske tõdes uuringu põhjal, et täna kehtivates energiatõhususe miinimumnõuetes on põhjendamatult kõrged eelised elektrist ja fossiilsetest kütustest toodetaval soojusenergial.
„Näiteks on kaugkütte suhtes eelisolukorras soojuspumbad, mis töötavad elektrienergial, samas kui kaugküte kasutab väheväärtuslikku taastuvat kütust. Teatavasti toodetakse Eestis ligi 90% elektrit põlevkivist, millel on oluline mõju keskkonnale. Soojuspumbad suurendavad elektritarbimist eriti just kõige külmemal ajal ja tõstavad sellega elektri tarbimise tipukoormuseid,“ selgitas Veske.
Veske tõi välja, et energiatõhususe miinimumnõuetes ei ole arvestatud viimastel aastatel kaugküttesektoris toimunud jõulist arengut.
„Tänaseks on biokütustest toodetud soojuse osakaal kaugküttes enam kui kahekordistunud. See võimaldab pakkuda kõrge energiatõhususega, keskkonnasõbralikku ja mõistliku hinnaga teenust. Selgelt on näha soojuse hinnalanguse trendi neis kaugküttepiirkondades, kus tegutsevad taastuvkütustel põhinevad koostootmisjaamad,“ nentis Veske.
Eestis levinud koostootmisel põhinev kaugküte pakub ühte efektiivsemat võimalust saavutada energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu suurendamise ning CO2 heitmete vähendamise eesmärke. Viimase kümne aasta jooksul on kaugküttesektoris toimunud väga kiired arengud. Sektorisse on investeeritud sadu miljoneid eurosid, mille eest on rajatud uusi taastuvkütustel põhinevaid koostootmisjaamu ja katlamaju ning korrastatud kaugküttevõrke.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
2
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
3
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
5
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
6
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele