2. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Omavolilisest ümberehitamisest: paberimajandus olgu korras!

Kahe erineval korrusel asuva korteri liitmine kvalifitseerub suure tõenäosusega ehitustegevuseks. Foto on illustratiivne.
Foto: Meeli Küttim
Oma kodu remontimise või põhjalikult renoveerimise juures ei saa unustada, et suuremate ümberehituste tegemine nõuab naabrite ja omavalitsusega kooskõlastamist ning dokumenteerimist, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Marianne Puustak.

Värske näide kenast Tallinna korterist renoveeritud puitelamus Herne ja Veerenni tänava nurgal. Korter paikneb esimesel ja soklikorrusel, ruumijaotus on lahendatud nii et esimesel korrusel asub avatud elutuba ja köök ning soklikorrusel magamistuba, garderoobinurk, duširuum ja tualettruum ning puuküttega saun.

Objekti renoveerimise käigus oli tegemist kahe korteri omavahel liitmisega, mille puhul tehti vahelakke ava. See tegevus kvalifitseerus aga ehitusseadustiku mõttes ehitustegevuseks. Kuna taoline liitmine oli seadustamata, siis koostati selle ava tegemise kohta audit, mõõdistusprojekt ja omanik tasus riigilõivu ebaseadustikult tehtud ava eest pluss muud kulud.

Kui alustada korteris põhjalikemaid renoveerimistöid, tuleb meeles pidada, et tõenäoliselt ei ela ega tegutse te majas üksi ja seega peab kõik sammud kooskõlastama naabritega ning korteriühistu või omavalitsusega.

Tuleb arvestada, et keelatud on teha omavoliliselt muudatusi hoonete konstruktsioonidesse või kommunikatsioonisüsteemidesse, sest need võivad kaasa tuua kahjustusi tervele majale ja kuuluvad muuseas ka teistele majaelanikele.

Probleemsete olukordade vältimiseks tuleks varakult välja selgitada, kas renoveerimine vajab kooskõlastusi ja kui nõuab, siis fikseerida need kirjalikult. Samuti tuleks üle vaadata, milline on olemasolev dokumentatsioon (projektid, eskiisid) ja kas seda saab täiendada.

Puudulik dokumentatsioon tekitab probleeme

Eluruumide ümberehitusega seonduvalt tekib sageli suuri probleeme puuduliku dokumentatsiooniga ja seda eriti just siis, kui objektile tahetakse saada kasutusluba, registreerida tehtud muudatusi ehitisregistris või soovitakse kodu müüa.

Omanikule, kes on oma korterisse palju panustanud, võib tulla suure üllatusena, et kinnisvara ei õnnestugi nii lihtsalt realiseerida, kuna puuduvad korrektsed dokumendid, mida nõuavad nii teadlikumad ostjad kui kodulaenu andjad.

Siin tuleb meeles pidada, et odavam on paberimajandusega tegeleda õigeaegselt, sest hiljem võib see röövida palju aega ja tuua lisaks suured kulud.

Lahendused võivad olla keerulised

Kui siiski on tekkinud olukord, kus omanik on teinud ehitus- või renoveerimistööde jooksul muudatusi ja jätnud need kooskõlastamata ning registreerimata, peab arvestama, et lahendused ei pruugi olla meeltmööda. Omavalitsus või ühistu võib nõuda esialgse seisukorra taastamist või on vaja kaasata kinnisvaramaakler ning spetsialist, kes tasu eest tagantjärele eluruumid seadustab.

Autor: Marianne Puustak, Arco Vara vanemmaakler

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474