Käesoleva aasta esimese kvartali eluasemelaenude käive oli Eesti Panga andmetel 200 miljonit eurot. See on aastatagusest laenukäibest 5,3% enam, mis on viimase viie aasta madalaim laenukäibe juurdekasv.

- Eesti Panga peahoone
- Foto: Raul Mee
Varasemate kvartalite jooksul on aastane laenukäibe kasv ületanud kümmet protsenti, kuid jõudnud 2014 I kvartalis isegi 34 protsendini.
Laenukäibe kasvu aeglustumise taga ei ole kinnisvaraturu jahtumine. Elamispindade turul tehakse tehinguid endiselt usinaid, kuid siiski võib öelda, et Tallinna korterituru tehingute arvu juurdekasv ja hinnatõus on tänaseks hoo maha võtnud. Kui tehingute arvu juurdekasv tõmbub koomale ja hinnatõus on pidurid peale saanud, on ka laenuressurssi vaja vähem kaasata.
Laenukäibe kõrval tasub silm peal hoida laenujäägil ehk tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude summal. Eluasemelaenude jääk on jõudnud 6,4 miljardi euroni ja selle aastane juurdekasv on 4,4%. Laenujäägi juurdekasv ületav kordades sisemajanduse kogutoodangu kasvu, kuid jääb veel alla palkade tõusule. Eeldusel, et keskmise palga kasv aeglustub, viib laenujäägi endises tempos kasv laenukoormuse suurenemisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetkel siiski veel võib laenukoormust hinnata mõistlikuks, see tähendab mõõdukal määral eluasemelaenu võtmiseks on veel ruumi.
Autor: Tõnu Toompark, Kinnisvarakool.ee
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.