Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eluasemelaenude käibe kasv võtab kiirust maha
Käesoleva aasta esimese kvartali eluasemelaenude käive oli Eesti Panga andmetel 200 miljonit eurot. See on aastatagusest laenukäibest 5,3% enam, mis on viimase viie aasta madalaim laenukäibe juurdekasv.
Eesti Panga peahoone
Foto: Raul Mee
Varasemate kvartalite jooksul on aastane laenukäibe kasv ületanud kümmet protsenti, kuid jõudnud 2014 I kvartalis isegi 34 protsendini.
Laenukäibe kasvu aeglustumise taga ei ole kinnisvaraturu jahtumine. Elamispindade turul tehakse tehinguid endiselt usinaid, kuid siiski võib öelda, et Tallinna korterituru tehingute arvu juurdekasv ja hinnatõus on tänaseks hoo maha võtnud. Kui tehingute arvu juurdekasv tõmbub koomale ja hinnatõus on pidurid peale saanud, on ka laenuressurssi vaja vähem kaasata.
Laenukäibe kõrval tasub silm peal hoida laenujäägil ehk tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude summal. Eluasemelaenude jääk on jõudnud 6,4 miljardi euroni ja selle aastane juurdekasv on 4,4%. Laenujäägi juurdekasv ületav kordades sisemajanduse kogutoodangu kasvu, kuid jääb veel alla palkade tõusule. Eeldusel, et keskmise palga kasv aeglustub, viib laenujäägi endises tempos kasv laenukoormuse suurenemisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetkel siiski veel võib laenukoormust hinnata mõistlikuks, see tähendab mõõdukal määral eluasemelaenu võtmiseks on veel ruumi.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.