Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omanike Keskliit: üürimajade programm on kui lubamatu riigiabi
Omanike Keskliidu volikogu hinnangul on kavandatav riigi üürimajade programm sekkumine vabasse konkurentsi ja turumajandusse.
Riik peaks Omanike Keskliidu juhatuse liikme Tõnu Toompargi hinnangul esmase prioriteedina üle vaatama üüriregulatsiooni.
Foto: Raul Mee
Kinnisvaraomanikud on aastasadu ehitanud Eesti linnadesse tuhandeid üürimaju eesmärgiga teenida sellest õiglast tulu, kinnitab keskliit. Omanikud soovivad, et riik oma suure rahakotiga ei tule mõjutama üüriturgu ja hindu seal, kus on üüriturg toimib. Maju saab ehitada sinna, kus majandus seda vajab ja mitte lootuses, et teeme majad ja küll siis tuleb ettevõtlus. Riigi sekkumine on põhiseaduse kohaselt õigustatud juhul, kui erasektor ei suuda ühiskonnas vajalikke ülesandeid täita. Omavalitsustele tehtavad rahasüstid ei tohi olla keelatud riigiabiks konkurentsi moonutamiseks.
Riik peaks Omanike Keskliidu juhatuse liikme Tõnu Toompargi hinnangul esmase prioriteedina üle vaatama üüriregulatsiooni, mis on liiga imperatiivne ja välistab kokkuleppeid. Üüriõigus vajaks sarnaselt paindlikumaks muutmist nagu tehti tööõigusega masu ajal. Riik võiks kohalikke omavalitsusi toetada uute elamute rajamiseks vajaliku taristu väljaehitamisel, kuna planeerimisseaduse kohaselt on just see omavalitsuse ülesanne ning anda omavalitsustele üle maavaldusi nende arengu tagamiseks.
Omanike Keskliit toetab riigi samme olemasoleva elamufondi renoveerimise toetamisel. Liidu arvates vajab riigi elamumajandus uut arengukava ning strateegilisteks aruteludeks tuleks ettevõtlusministril taas kokku kutsuta Riigi Elamumajanduse Nõukogu, mis pole aastaid toiminud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Omanike Keskliit on ligi 64 000 kinnisvaraomanikku ühendav Eesti suurim vabaühendus.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.